Seadus paneb gaasitarbijad gaasiga varustamise järjekorda

Vanasadamas süttis veok põlema.
Vanasadamas süttis veok põlema. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Valitsus tahab seadusemuudatusega jagada gaasitarbijad gruppidesse ning määrata järjekorra, kuidas hakatakse gaasi varustusprobleemide korral kedagi gaasiga varustama.

Riigikogus läbis teisipäeval esimese lugemise gaasisüsteemi toimepidevusega tegelev eelnõu, millega muu hulgas pannakse paika, kuidas ja kellele esmajärjekorras hakatakse gaasivarustuse häire korral gaasi jagama.

Selleks on eelnõud jagatud hädaolukorra ajaks gaasitarbijad kuude gruppi ning määratud järjekord, millistele gruppidele kõigepealt gaasivarustus tagatakse.

Seaduseelnõu koostanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) öeldi ERR-ile, et gruppidesse jagamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi peab esmajärjekorras tagama varustuse kaitstud tarbijatel, näiteks kodutarbijatel ja katlamajadel, mis ei saa kasutada muud kütust peale gaasi.

"Sellele järgneb elektrisüsteemi stabiilsuse kriteerium – peab olema tagatud, et gaasist elektrienergia tootmine on olemas olukorraks kui ka elektrisüsteemis võib probleeme tekkida. Siit edasi tulevad ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad ning gaasisüsteemi stabiilsust mõjutavad suurtarbijad," lausus MKM-i energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.

Esimesse gruppi kuuluvad kodutarbijad, kes seega ei pea mingil juhul kartma, et nende gaasivarustus katkema peaks. Teise gruppi kuuluvad muud kaitstud tarbijad, kes kehtiva seaduse järgi on lisaks kodutarbijale eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.

Kolmandasse gruppi kuuluvad elektrijaamad, mis kasutavad elektrienergia tootmiseks gaasi ning on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks. Neljandas grupis on üldhuviteenuse osutajatest tarbijad. Nende alla kuuluvad eelnõu järgi näiteks hooldekodud, toiduainetööstus, põllumajandus.

Viiendas ja kuuendas grupis on muud mittekaitstud tarbijad, kelle eeldatav võrguühenduse katkestamise aeg on vastavalt kuni ja üle kuue tunni.

Tarbijad jaotab tarbijarühmadesse võrguettevõtja, kelle võrguga konkreetne tarbija on ühendatud. Võrguettevõtja koostab selguse huvides ka tarbijate tarbijarühmadesse määramise põhimõtted ja avaldab need oma veebilehel.

"Selle lahenduse mõte on, et turuosalised reguleerivad gaasitarbimist ise lähtuvalt hinnasignaalidest ja gaasisüsteemi olukorrast," lausus Vaks.

Ettevõtjatel on tekkinud küsimused

Tootjad, nii tööstusettevõtted kui toidutootjad, on eelistusnimekirjas teises pooles. Samas peetakse edetabelikohast olulisemaks üldist gaasivarustuse tagamist, sest nagu ütles ERR-ile toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp: kui gaasi pole, siis gaasi pole ning kõiksugu nimekirjad kaotavad tähenduse.

"Täna on Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised aga muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Me ei saa aru, kas meil on gaasi sügisel või ei ole, kas saame leiba, liha ja piima toota. Oleme aru saanud, et gaasi jagub kodutarbijatele ja ka sellest, et tööstuse osas mingit kindlust ei ole," lausus Potisepp.

Potisepa sõnul on gaas toidutootjatele ülioluline. "Iseenesest on see positiivne, et meid on lisatud kaitstud tarbijate nimekirja, sest isegi kui me oleme neljandas grupis, vähemalt on meie sektori elulist tähtsust teadvustatud, varem ei olnud sedagi. Minu kogemus ütleb, et kui sektorit nimeliselt kirjas pole, siis ei ole meil ka mingit võimalust riigilt midagi eeldada ega oodata," lausus ta.

Koalitsioonipoliitikud, eelkõige majandusminister Taavi Aas on rääkinud kiirest üleminekust gaasilt muudele energiakandjatele, eelkõige vedelkütustele. See aga tähendaks gaasi kasutavatele ettevõtjatele, et kiired muudatused kütte- või tootmissüsteemides tuleks omast taskust kinni maksta. Potisepa sõnul on toidutööstuses praegu investeerimisvõimekus väga madal või üldse olematu.

"Lahendusena on pakutud välja üleminekut alternatiivsetele küttesüsteemidele, kuid meie sektoris pole see nii lihtne. Ettevõtjad on praegu piiratud mahus võimelised tegema lühiajalisi investeeringuid, sest investeerimisvõime on niivõrd madal – hinnatõusud pole veel lõpphindadesse jõudnud," lausus Potisepp.

Potisepa sõnul pole eelnõu lugedes ka päris selge, kas neljandas grupis on kogu toidutööstus või tehakse veel mingi eristus.

Haavapuitmassi tootev suurettevõte Estonian Cell saatis oma seisukohad riigikogu majanduskomisjonile ja minister Aasale. Ettevõte märkis, et eelnõus jääb segaseks, kes on täpselt üldhuviteenust osutavad gaasitarbijad ning pakkus välja, et sinna võiksid kuuluda need, kes toodavad üldistes huvides kaupu või osutavad teenuseid Eesti turule. Estonian Cell tõi näiteks, et sellesse gruppi võiksid kuuluda ettevõtted, kes toodavad Eesti transpordisektoris ja ühistranspordis kasutusel olevaid kohalikke kütuseid.

Estonian Cell märkis ka, et arusaamatuks jääb, kuidas tehakse vahet muudel kaitsetutel tarbijatel, kellest osal on gaasivarustuse katkestamise aeg kuni ja teistel üle kuue tunni.

Vaksi sõnul kuluvad viienda ja kuuenda punkti alla sellised tarbijad, kes toodavad ennekõike eksportartikleid.

"Viiendasse gruppi kuuluks selline tarbija, kelle gaasikasutuse katkestus ei mõjutaks ühiskonna toimimist ning kelle tarbimist on võimalik katkestada vähem kui kuue tunni jooksul, kuuenda punkti puhul üle kuue tunni," lausus ta.

MKM-i andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000, mittekodutarbijaid umbes 13 000.

Eesti aastane gaasitarbimine on ligikaudu viis teravatt-tundi. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles eelmisel nädalal, et sellest ühe teravatt-tunni tarbivad kodutarbijad, 1,5 teravatt-tundi on kaugküte, 1,5 teravatt-tundi tarbivad tööstustarbijad ja ühe teravatt-tunni äritarbijad.

Kui Eestis saabuval sügistalvel gaasist puudu jääb, siis ei puuduta see Veskimäe sõnul kodutarbijaid, vaid pigem tööstustarbijaid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: