Gaasitarbijate järjestus peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks

Gaasitarbijate järjestamine olukorraks, kui Eestis võiks tekkida gaasipuudus, peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks, kui lõppevad tähtajad selliste otsuste tegemiseks. Samas on laias plaanis juba praegu selge, mis gruppi kindlat tüüpi ettevõtted määratakse.
"Tarbijagruppide määramise juhised pannakse paika majandus- ja taristuministri määrusega, mis on hetkel veel väljatöötamisel," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Kadri Laube ERR-ile. Määrus on tema sõnul praegu esimesel kooskõlastusringil ning kõigi eelduste kohaselt jõustub augusti teises pooles.
Määrus tugineb riigikogus 19. juulil vastu võetud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusel, mille ka president esmaspäeval välja kuulutas ning mis peaks lähiajal jõustuma.
Laube selgitas, et gaasi võrguettevõtja, kelle võrguga konkreetne tarbija on ühendatud, peab kahe kuu jooksul pärast maagaasiseaduse muutmist tegema andmevahetusplatvormi märke oma tarbija kohta, täpsustades sellega, millisesse tarbijarühma tema klient kuulub. Võrguettevõtja koostab selguse huvides ka tarbijate tarbijarühmadesse määramise põhimõtted ja avaldab need oma veebilehel.
Kõige kindlamad saavad gaasivarustuse jätkumise suhtes olla kodutarbijad, kuna nemad on esimeses ehk kõige prioriteetsemas tarbijarühmas.
Teises rühmas on muud kaitstud tarbijad, milleks on eluruumide kütteks soojust tootvad ettevõtted, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.
Kolmandasse tarbijarühma on määratud gaasil töötavad avariireservelektrijaamad, mis on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks.
Kõige ebamäärasem on praegu veel neljanda tarbijarühma koosseis, kuhu määratakse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest gaasitarbijad, mille tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust. Laube sõnul on selliste tarbijate puhul olulisim parameeter asjaolu, kas tegu on ettevõttega, mille gaasist ilmajäämine mõjutab reaalselt ühiskonna toimimist.
"Selle teeb selgeks võrguettevõtja, lähtudes seejuures ettevõtja EMTAK koodist (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator – toim.)," ütles MKM-i pressiesindaja.
Laube tõi selliste ettevõtete tegevusalade näidetena välja toidutootmise, toiduainetööstust varustava põllumajandussektori ning gaasitanklad.
Kaks viimast tarbijarühma, mis gaasipuuduse korral esimestena gaasist ilma jäävad on muud tarbijad, mille paigutamine kas viiendasse või kuuendasse rühma oleneb sellest, kui kiiresti on võimalik katkestada nende gaasiga varustamine.
Viiendas rühmas on tarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi, kuuendas gaasitarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.
Laube selgitas, et võrguettevõtja peab hindama, kui kiiresti on tal võimalik tarbija gaasisüsteemist välja lülitada. "Gaasisüsteemi hädaolukorra puhul lülitatakse aeglasemalt välja lülitatavad tarbijad vajadusel ennetusmeetmena esimesena välja. Kui tekib vajadus välja lülitada järgmine grupp, saab seda teha juba kiiremini," ütles ministeeriumi esindaja.
MKM-i andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000, mittekodutarbijaid umbes 13 000.
Eesti aastane gaasitarbimine on ligikaudu viis teravatt-tundi. Eleringi juht Taavi Veskimägi on öelnud, et sellest ühe teravatt-tunni tarbivad kodutarbijad, 1,5 teravatt-tundi on kaugküte, 1,5 teravatt-tundi tarbivad tööstustarbijad ja ühe teravatt-tunni muud äritarbijad.
Toimetaja: Mait Ots