Anneli Kannus: mehi on tervishoiusüsteemi hädasti vaja

Anneli Kannus
Anneli Kannus Autor/allikas: Olga Makina

Mehi on tervishoiusüsteemi hädasti vaja nii õdede kui ka hooldustöötajatena. Kuna inimesed, kes haiglasse sattudes abi vajavad, on nii mees- kui ka naissoost, siis toetaks suurem sooline tasakaal personali hulgas paremini ka patsiente, kirjutab Anneli Kannus.

Eesti tervishoiusüsteemis ringi vaadates ei kohta meessugu just sageli, eriti õdede ja hooldustöötajate seas. Kõrgkoolide õdede õppekavadel õppijate hulgas on varasema kolme protsendi asemel nüüd küll juba 12 protsenti meessoost õppijaid, aga seda on siiski vähem kui teistes Euroopa riikides. Kas tõesti segab ametinimetus "õde" või "hooldustöötaja" meestel neid kutseid valimast?

Aastal 2017 pidas Eesti Õdede Liidu konverentsil ettekande õeks õppiv meesterahvas, kes tegi ettepaneku õe auväärsele ametile eesti keeles teine nimi anda. Millise täpselt, ei osanud ta paraku öelda.

Varem kasutusel olnud "meditsiiniõde" on sisuliselt laen venekeelsest sõnapaarist "медицинская сестра". Ingliskeelne "nurse" pole meie keelde täht-tähelt tõlgitav. Siiani pole keegi ametinimetusele "õde" sooneutraalset alternatiivi leiutanud. Kui sul on idee, siis kirjuta meile sellest.

Aga ikkagi, kas nimi rikub tõesti meest? Mehi on tervishoiusüsteemi hädasti vaja nii õdede kui ka hooldustöötajatena. Tõsi, vahel on vaja lihtsalt rohkem füüsilist jõudu, näiteks tõstmisel või psühhiaatrilise patsiendi rahustamisel. Kuid kuna inimesed, kes haiglasse sattudes abi vajavad, on nii mees- kui ka naissoost, siis toetaks suurem sooline tasakaal personali hulgas paremini ka patsiente.

Tervishoiusüsteemi negatiivseteks aspektideks võib pidada vaimselt ja füüsiliselt koormavat vastutusrikast tööd, mille lahutamatuks osaks on valved, sh töötamine öösel. Isiklikku elu on tervishoiutööga keerulisem ühendada, kui oleks näiteks kontoritööd.

Plusside märkamine võib olla keerulisem, kuid need on olemas: kindel sissetulek, võimalus oma graafikut parimal võimalikul moel ise suunata ja miks mitte ka näiteks mitte kunagi kummitav tööpuudus. Tervishoid on kiiresti arenev ja nõuab pidevalt juurdeõppimist, seega igav ei hakka. Lisaboonusena on positiivne näha inimesi paranemas ja nende vaevusi leevenemas.

Peamine põhjus, miks õe kutse meestele kuigi atraktiivne pole, on siiski palga ja töötingimuste mittevastavus ja karjäärivõimaluste ebaselgus. Koroonapandeemia ajal loodud lisatasustamine on muutnud töötasu statistikat tundmatuseni. Lihtsalt numbreid vaadates tundub, et õe palk on ammu üle Eesti keskmise ning midagi muuta polegi vaja.

Paraku on töötasu suurenemine otseselt seotud hädavajalike ületundide arvu kasvu ja töökoormuse tõusuga, sest õdesid lihtsalt ei ole piisavalt ning nende tööd ei saa ka keegi teine teha.

Töö sisu, vastutuse, palga ja töötingimuste vastavusega ühiselt tegeledes saame neid mõjutada ja suunata. Karjääri teha on võimalused samuti paremad kui kunagi varem. Õed haiglate juhatustes on vaid üks väike osa sellest. Euroopa eeskujul jõuab õdede karjäär ka Eestis järjest suurema iseseisvuseni. Võimalusi ise teha, ise otsustada, ise vastutada tuleb järjest enam. Ehk toob just see tervishoidu ka rohkem mehi?


Kommentaar ilmus algselt Eesti Õdede Liidu ajakirjas Eesti õde.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: