"Viimaste valitsuste otsused maksta ravikindlustusmaksu mittetöötavate pensionäride eest, haigekassale aastateks 2021-2024 eraldatud ligi 540 miljonit eurot lisaraha ning COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste kulude katmine on seni tervishoiu rahastuskriisi edasi lükanud. Pikemas plaanis vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust," ütles Kiik riigikogus peetud aastakõnes arengustrateegia "Eesti 2035" eesmärkide täitmisest.

Tema hinnangul ei ole tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust jätkusuutlik, kuna rahvastik üha vananeb ja aina sagedamini kasutatakse paindlikke töövorme, millelt sotsiaalmaksu ei maksta.

"Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad," tõdes minister.

"Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust. Kuna inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel on juba praegu Eestis väga kõrge, tuleb rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust," leidis Kiik.

Tervisekindlustus laienegu kõigile

Kiige hinnangul tuleb koos tervishoiu rahastamise reformiga laiendada ravikindlustuskaitset kõigile Eesti elanikele.

"Eestis on viis-kuus protsenti ehk ligi 100 000 inimest püsiva ravikindlustuseta. Ainult üldine ravikindlustus aitab tagada, et meie inimesed saavad vajaminevaid terviseteenuseid sissetulekust sõltumata," rääkis ta.  

"Tervisevaldkonna ja kogu riigi ees seisab mitmeid väljakutseid – tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu kindlustamine, tervise ebavõrdsuse vähendamine, kodulähedase ja kättesaadava arstiabi tagamine, vajalike tervishoiu taristuinvesteeringutega jätkamine ja inimeste tervena elatud eluea pikendamine," rääkis Kiik.

Kiik toetas Tallinna haigla rajamist

Minister rõhutas oma kõnes ka Tallinna Haigla rajamise olulisust ning leidis, et haigla ehitamiseks puudujääva umbes 150 miljonit eurot peab panustama riik.

"Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule," ütles Kiik.

"Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekusega -kahe korrusega on umbes 585 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot. Pean õigeks, et selle sajandi olulisimasse terviseprojekti panustaks ka riik hinnanguliselt 150 miljonit eurot, ehitushindade kallinedes veelgi suuremas mahus."

Võimalust kasutada selle suurinvesteeringu tegemiseks sarnases mahus Euroopa Liidu vahendeid ei pruugi ministri sõnul tulevikus enam tekkida.