Põhja-Eesti meditsiinilinnaku rajamisest on räägitud aastakümneid. Tegemist on investeeringuga, mis oleks tegelikult tulnud aastate eest ära teha. Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele ning andis Ravi tänava keskhaigla (praegu AS Ida-Tallinna Keskhaigla) hoonete osas selge hinnangu:

"Keskhaigla hoonestu tuleks renoveerida ning sellisena on see võib-olla kasutatav järgmised 10-15 aastat. Järgnevalt on vajalik uue haiglahoone rajamine. Selle ajaperioodi jooksul peaks olema leitud konsensus uue haigla asukoha osas. Tallinna haiglavõrgustik on tasakaalust väljas. Kõik haiglad paiknevad linna lääneosas ning idaosas puuduvad haiglad sootuks. Lähtuvalt eelöeldust oleks otstarbekas keskhaigla üle viia linna idaossa ning rajada sinna uus haiglalinnak".

Enam kui 20 aasta jooksul on korpuste kaupa valminud kaasaegne meditsiinilinnak Tartus Maarjamõisas ning etapiviisiliselt on investeeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kompleksi, üle Eesti on panustatud haiglavõrku ja tervisekeskustesse. Tallinna keskhaiglaid, mis osutavad 25 protsenti kogu Eesti eriarstiabist, selliselt riigi poolt paraku toetatud ja arendatud pole.

Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ca 600 000 elanikku. Tallinna Haigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad.

Tallinna Haiglas on plaanis osutada eriarstiabi teenuseid praeguste Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla mahus. Ambulatoorsetest haigetest moodustavad Harjumaa elanikud ca 47 protsenti, päevaravis ca 55 protsenti ja statsionaarset abi saanutest ca 45 protsenti. Seega hakkab rajatav haigla osutama tervishoiuteenuseid suurele osale Eestist ning ei ole mõeldud vaid pealinna elanikele.

Uued võimalused

Põhja-Eesti meditsiinilinnak avab patsientidele paremad võimalused kiireks esmaseks diagnostikaks ning vajadusel sujuva suunamise kõrgema raviastme eriarsti juurde.

Patsiendi jaoks väheneb ravivõrgustikku sisenemise aeg ning edaspidi kaob vajadus ravi käigus ringelda erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel. Samuti loob uus nüüdisaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak veelgi paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks.

Kaasaegne ruumilahendus võimaldab olemasolevat ruumi efektiivselt kasutada ja paigutust vajadusel ka paindlikult muuta. Ühtlasi luuakse võimekus kõrgenenud ravivajadusega olukordades operatiivselt reageerida.

Kaasaegne haigla peab tiheda konkurentsi tingimustes suutma pakkuda ka atraktiivset töökeskkonda tervishoiutöötajatele, kes eelistaksid võimalusel töötamist koduriigis. Kaasaegsed töötingimused on üks eeldustest, et Eestis ka tulevikus arste jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid.

Riik peab samuti panustama

2019. aastal kinnitatud Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava teine etapp andis uue haigla plaanile selgemad piirid ning võimaldas liikuda edasi detailplaneeringu ja haigla täpsema planeerimisega.

Möödunud aasta oli projekti realiseerimise seisukohalt võtmetähtsusega, sest keeruliste läbirääkimiste tulemusena saavutasime kinnituse projekti osalisele rahastamisele Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust.

Lisaks kehtestati möödunud aastal detailplaneering ning alustati hoone projekteerimisega. Tallinna Haigla projekti koostavad Itaalia ettevõtted ATIproject srl ja 3TI Progetti, kellel on kogemust enam kui kümne uue haiglaga.

Projekti elluviimine toimub tihedas koostöös Tallinna linnaga, mis möödunud nädalal otsustas asutada Tallinna Haigla Arenduse sihtasutuse. Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekusega ja kahe maa-aluse korrusega on 2022. aprilli seisuga ca 585 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot.

Pean õigeks, et selle sajandi olulisemasse terviseprojekti peab riik panustama hinnanguliselt 150 miljonit eurot, ehitushindade kallinedes veel suuremas mahus.

Samal ajal, kui kestavad läbirääkimised riigi ja pealinna vahel kulude katmiseks, jätkame tööd selle nimel, et haigla saaks rajatud ning avaks patsientidele oma uksed eeldatavalt 2028. aastal.

Tänavu valmib Tallinna Haigla eelprojekt ning 2023. aastal põhiprojekt, mis võimaldavad hakata tegema ehitushankeid. Seetõttu on väga oluline, et riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel leiaksime vajaliku kokkuleppe haigla rajamise toetamiseks. Võimalust kasutada selle suurinvesteeringu tegemiseks sarnases mahus Euroopa Liidu vahendeid ei pruugi tulevikus enam tekkida.