Kätlin Joala: õdede puudusest ja hooldusrobotitest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kätlin Joala Autor/allikas: Erakogu

Õed võiksid lisaks palgatõusule küsida riigilt töökohtade kaasajastamise soodustamist, kirjutab Kätlin Joala.

Aastakümneid on räägitud Eesti elanikkonna vananemisest ning sellest tulenevalt nii haiglas pakutavate kui ka haiglaväliste teenuste nõudluse suurenemisest (pikaajaline hooldus). TalTech tõi Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2040 koostamise raames välja demograafilised muutused, millest nähtus, et aastal 1990 oli Eesti elanikkonna suuruseks 1 570 599 inimest ja nendest 181 606 olid vanemad kui 65-aastased. Aastal 2010 oli inimeste arv 1 333 290 ja 65+ vanuses inimeste arv juba 266 288.

Võttes arvesse 65+ vanuses inimeste erilisi vajadusi tulenevalt nende vanuselisest eripärast näitab eelnev demograafiline muutus seda, millises tempos nõudlus pikaajaline hoolduse järgi kasvab. Samal ajal mõjutab Eesti olukorda tõsiasi, et meil on õdede puudus ning ka Euroopast ei ole lahendusi oodata.

Pigem, kui Euroopa otsustab järgida Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt aastal 2021 avaldatud soovitusi, on Eestit tabamas sama trend, mis aastate eest arstidega. Seda muidugi tingimusel, kui juba nüüd ei panustata lahenduste otsimisse.

Ühiskeskuse uuringus, mille eesmärgiks oli analüüsida hooldajate puudusega seotud väljakutseid, toodi välja, et kuna elanikkond vananeb, on aastaks 2030 Euroopal vaja juurde 11 miljonit hooldajat.

Ühe lahendusena olukorrale nähakse tööjõu liikuvuse suurendamist, kuid see paneks Eesti inimkeskse tervishoiuteenuse kvaliteedi erilise surve alla. Kui riik õdede palgataset lähiaastatel ei suurenda, võib see soodustada õdede väljarännet. Lisaks raskendab olukorda asjaolu, et Eestis valitseb juba hetkel tõsine õdede puudus.

OECD statistika kohaselt on Eestis tööl 6,2 õde tuhande elaniku kohta, mis on märkimisväärselt madalam võrreldes näiteks Euroopa Liidu keskmisega, milleks on 8,9, või OECD riikidega, kus suhtearv on lausa 9. Kui aga Eestit võrrelda nn heaoluriikidega, siis käriseb vahe veelgi. Taanis on õdede suhtearvuks 10,1, Rootsis 10,9 ja Hollandis 11,7.

Peamised põhjused, miks inimesed ei soovi Eestis õdedena töötada, on väidetavalt seotud madala palganumbri ja kõrge läbipõlemisriskiga. Samal ajal peab tõdema, et kui antud probleemidele lahendust ei leita, võib lähiajal Eesti tervishoiuteenuse kvaliteet langeda. Seda põhjusel, et õdedelt oodatakse tervishoiuteenust pakkudes eelkõige inimlikku hoolivust ja soojust, mida antakse edasi inimeselt inimesele ehk läbi patsiendi ja õe vahelise suhtluse. Seda on aga raske pakkuda, kui õe enda elulised vajadused on rahuldamata.

Võrreldes teiste meditsiinitöötajatega on õed need, kes puutuvad kõige enam kokku nii patsientide kui ka nende pereliikmetega. Seega on miljoni dollari küsimus, kuidas tõsta õdede palka, kui palgatõusuks eelarves raha napib.

Ühe lahendusena võiks kaaluda Rootsi kogemust, tänu millele sai ühest vaesest riigist üks Põhjamaade jõukaim riik. Nimelt, kui Rootsi ehitas välja hüdroelektrijaamad, jõudis elekter nii kodudesse, tehastesse kui ka põllumajandusse. Rootsi elektrifitseerimine 19. sajandil tõi endaga kaasa töökohtade mehhaniseerimise, mis omakorda kutsus esile tugevad pinged tööandjate ja töötajate vahel. Paljudel juhtudel päädis see suurte streikidega.

Huvitav oli selle juures see, et erinevalt näiteks Inglismaast ei olnud rootslased tööstuse mehhaniseerimise vastu, vaid lihtsalt nõudsid kõrgemat palka. Väidetavalt mõistsid nad, et kui nende töö muutub efektiivsemaks, siis tekib neil võimalus palka juurde saada.

Kui eelnev näide üle kanda õdede töökorraldusse, siis võiks Eesti hakata kaardistama, milliseid õdede tööprotsesse on võimalik mehhaniseerida ehk kuidas toetada inimese tööd robotitega.

Näiteks on Euroopa Liidu poolt finantseeritud ja välja töötatud hooldusrobotid arendatud eesmärgiga aidata hooldustöötajaid. Kui masinad tõstavad õdede eest patsiente ja jagavad ravimeid, siis jääb õdedele rohkem aeg patsiendiga suhtluseks. Tegemist on hooldusrobotitega, mis ei asenda õdesid vaid lihtsustavad nende tööd.

Kui nüüd anda soovitusi õdede organisatsioonidele, siis võiksid õed lisaks palgatõusule küsida riigilt töökohtade kaasajastamise soodustamist, kus läbi robotite kasutamise on nende palgataseme nõudlus võrdeline töö efektiivsuse ja kasvava teenuse nõudlusega. See tooks kaasa olukorra, kus kõik võidavad.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: