Narva-Jõesuul on tegelikult Eesti pikim tenniseajalugu. Esimese tenniseklubi asutasid 117 aastat tagasi Peterburi suvitajad ja enne Teist maailmasõda oli Narva-Jõesuus kuus tenniseväljakut.

Pärast sõda algas taandareng ja kuurortlinna viimane tenniseväljak kasvas võssa eelmise sajandi lõpus, selgitab Narva-Jõesuu tenniseklubi juhatuse liige Erki Jaanson.

"Samamoodi nagu kadus teistes väikelinnades. See ei olnud eelisarendatav spordiala ega pikalt ka olümpiaala, nii et eks see nõukogude aeg tegi oma töö," tõdes Jaanson.

Nüüd on Narva-Jõesuu üks viimaseid Eestis suvituslinnu, mis suure tennise tagasi saab.

Kohaliku tenniseklubi algatusel rajatakse mereranna lähedusse reketialade keskus, kus on neli tenniseväljakut, kaks padeliväljakut ning ruumi veel mitmele väljakule, kui asi vedu võtab.

"Kõik, kellega ma olen rääkinud, ootavad neid väljakuid pikisilmi ja lubavad tulla mängima. Kindlasti on üks eesmärk ka see, et Kadriorul oleks oma suvebaas, kus saaks laagreid pidada," rääkis Jaanson, kes lisaks Narva-Jõesuu klubile juhib ka Kadrioru tenniseklubi.

"Mõni aasta tagasi oli veel olukord selline, et Viljandis laagrit tegemiseks tuli seal kolm aastat ette väljakud broneerida. Nüüdseks on asi võib-olla natuke paremaks läinud, kuna padeliväljakuid on nii palju juurde tulnud ja mängijate seltskond natukene kattub. Asi on normaliseerunud," selgitas ta.

Padeli eduloo peale tennisemängijad kadedad ei ole.

"Pigem mul on hea meel, et selline mõnevõrra lihtsam spordiala on tennise kõrvale tulnud. Sealt tuleb ka vastupidi – osad inimesed jõuavad padelist tennise juurde," ütles Jaanson.

Ehitustööd on Narva-Jõesuus juba alanud ja tenniseväljakud hakkavad ilmet võtma.

Jaansoni sõnul kulusid eest teostuseni üle kümne aasta.

Ettevõtmine on kallis, kuna vaja on vähemalt nelja tenniseväljakut, et saaks korralikult harjutada ja võistlusi pidada.

Narva-Jõesuu reketialade keskus avatakse tuleval suvel. Väljakute ehitus maksab 1,2 miljonit eurot, millest suurema osa moodustab Euroopa Liidu toetus.