Pea aasta otsa hoiti 120 aastat peidus olnud leedersõrmkäpa taasavastamise kohta saladuses.

"Päris huvitav tunne oli, et sellist asja Saaremaal esmakordselt näha - südame pani põksuma," ütles keskkonnaameti peaspetsialist Maris Sepp.

"Eelmisel aastal tundus see lihtsalt üks uskumatu asi, aga nüüd ise siin olles, siis ongi reaalsus," sõnas Orhideekaitse klubi president Marilin Mõtlep.

Kuigi külma kevade tõttu on lillekesed pisut väiksemad, on positiivne see, et nende kasvuala ja hulk on eeldatust suurem.

"Taimi on oodatust oluliselt rohkem, me räägime ikka suurusjärgust 1000 taime või pisut pealegi. See on kindlasti oluline. /.../ Nad on väiksemad ja eks me peame arvestama seda, et käesolev kevad pole just loodusele väga lihtne olnud ja väga palju on külma olnud," rääkisid leedersõrmkäpa taasavastajad, orhideeuurijad Rainer Kurbel ja Toomas Hirse.

Botaanik Mari Reitalu teab, et selle orhidee kasvukohta on Saaremaal mitmeid kordi ja mitmetest kohtadest lausa rühmadena otsitud.

"1960--1970. aastatel Karala ja Austla piirkonnas Tartu botaanikutega koos käisime ka jälle otsimas ja kammisime läbi neid võimalikke kasvukohti, aga ei õnnestunud," ütles Reitalu.

"Tegemist on ikkagi niivõrd tähelepanuväärse leiuga, et see on Läänemere idarannikul ainukene liigi leiukoht. Igal juhul me peame seda hoidma ja see ei tohi muutuda turismiobjektiks. Vaat see on vast võtmesõna," ütles Kurbel.

Eesti 36. orhideeliik on lausa nii oluline, et selle edasine saatus otsustatakse valitsuse tasemel.

"Sest valitsus peab kinnitama esimese kaitsekategooria aluse liigi. Ja see võib võtta praktikas aastaid, mis iseenesest on muidugi kurb," ütles Kurbel.