"Me ei tea, kas näeme lihtsalt jäämäe tippu või on kogukondades palju rohkem juhtumeid, mida ei avastata," ütles Maailma terviseorganisatsiooni spetsialist Sylvie Briand reedel toimunud briifingul.

Pärast seda, kui Suurbritannia teatas 7. mail esimest korda kinnitatud ahvirõugete juhtumist, on ÜRO terviseagentuurile teatatud ligi 200 juhtumist riikides, mis asuvad kaugel riikidest, kus viirus on endeemiline.

Reedel teatas Helsingi ülikooli haigla, et diagnoosis riigis esimese ahvirõugetejuhtumi. Haigla teatas juba kolmapäeval, et suure tõenäosusega diagnoositi riigis ahvirõugetejuhtum. Spetsialistide hinnangul jõuab haigus suure tõenäosusega ka Eestisse.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on ahvirõugete juhtumite arv Euroopas 219. "See ei ole haigus, mille pärast üldsus peaks muretsema. Ahvirõuged pole Covid ega muu kiiresti leviv haigus," ütles Briand.

Ahvirõuged on seotud rõugetega, surmava haigusega, mis likvideeriti 1980. aastal. Kuid ahvirõuged on palju leebemad, surmajuhtumite sagedus on kolm kuni kuus protsenti. Enamik haigestunuid taastub kolme kuni nelja nädala jooksul.