Patsient sai nakkuse välisriigis viibides ning terviseametile teadaolevalt puuduvad tal lähikontaktid Eestis.

Patsiendil esinevad ahvirõugetele iseloomulikud sümptomid. Nakatunu on keskealine meesterahvas.

Tegemist on seni ainsa ahvirõugete juhtumiga Eestis.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on valmisolek ahvirõugete juhtude tuvastamiseks ja kinnitamiseks Eestis tagatud terviseameti nakkushaiguste laboris.

"Terviseamet juhindub haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse ja maailma terviseorganisatsiooni juhistest ning soovitustest," selgitas Dontšenko ja lisas, et tervishoiuteenuse osutajatele on terviseameti koostatud ja edastatud ahvirõugete kahtlusega patsientide käsitlemise juhis. 

Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigusele on iseloomulik nahalööve, mis esineb enamasti näol, peopesades, jalataldadel ja suguelunditel. Haigestumise algfaasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ja reeglina on tegemist iseparaneva haigusega.

Ahvirõuged ei levi inimeste vahel kergelt ning laiema leviku ohtu peetakse madalaks. Tõenäosus ahvirõugete levikuks on järgnevatel kuudel kõrge riskeeriva seksuaalse käitumisega inimeste seas (palju seksuaalpartnereid, seksuaalvõrgustiku üritustes osalemine, k.a. MSM). Nakatumise vältimiseks on oluline jälgida üldisi hügieenireegleid ja vältida juhuslikke seksuaalkontakte. Ahvirõugete kahtluse korral tuleks võtta ühendust oma perearstiga.