Punamonumentide teisaldamine ja säilmete ümbermatmine pole Eestis uudis. Tallinnas Orlovi lossi taga on monumentidest terve park. Eestis on teada 250 punaarmee sõdurite matmiskohta, millest 150 asub väljaspool kalmistuid.

"Nendest omakorda suur hulk asub matmispaigale ebasobivas kohas. Tänaseks on pöördunud neli omavalitsust – Otepää, Tartu – jutt on Raadil asuvast monumendist ja sõjahauast – ning Nõo ja Türi," ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Sõjahaudade komisjon hindab, kas konkreetne objekt on ebasobivas kohas. Praegu omavalitsustele veel selliseid otsuseid teatada pole.

Sõjahaudade kaitse seaduse järgi on ebasobiv koht park, tiheasustusala ja massiürituste toimumise koht või muu haua jaoks ebaväärikas paik.

Ümbermatmise otsustab valitsus või kaitseministeerium ka siis, kui see on avalikes huvides ning avalik huvi võib kaasneda ka julgeolekukaalutlustega. Sõjamuuseumi ülesanne on ümbermatmine ja monumentide teisaldamine. Varasema koostöö kogemus on muuseumil olemas näiteks Seto ja Lääne-Nigula vallaga.

"Me räägime siiski mõnest tuhandest eurost, sest see ei olnud nii suur töö. Kui meil läheb rohkemaarvuliseks ümbermatmiseks, siis tuleb sellele ressursile – nii inimressursile kui ka rahale – otsa vaadata ja teha konkreetsed kalkulatsioonid," lausus Lill.

Kohalik omavalitsus peaks leidma oma territooriumil koha monumendile ja säilmetele viimse puhkepaiga kohalikul kalmistul, ütles Lill. Seaduse järgi kannab ümbermatmise kulud kaitseministeerium või valitsus.