Ümbermaetud punaväelaste hulk läheneb kahele tuhandele

Teise maailmasõja ajal Eestis hukkunud ja siin punamonumentide juurde või mujale ebasobivasse kohta maetud Nõukogude sõjaväelaste säilmete ümbermatmine kalmistutele kestab veel paar aastat. Seni on kahe aasta jooksul ümber maetud ligi 1700 punaväelase säilmed.
"Eelmisel aastal leidsime sõjahaudadest 830 inimese säilmed ja tänavu oleme leidnud umbes 850 inimese säilmed - arv pole täpne, kuna tihti on ühishauda pandud mitme inimese mittekomplektsed säilmed ja töö nende kirstudesse panekuga veel käib," ütles ümbermatmisega tegeleva Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Kui 2022. aastal maeti ümber säilmed 20 väljaspool kalmistuid asuvast sõjahauast, siis sel aastal on selliseid objekte olnud 35. Kalmistuid, kuhu säilmed maetakse, on vähem, kuna üldjuhul viiakse ühe omavalitsuse piirides eri kohtadest leitud säilmed ühele surnuaiale, selgitas Lill.
"Tänavu pole kaevamised ka veel ka lõppenud," lisas ta. "Tööd ümbermatmistega jätkub hinnanguliselt veel kaheks järgmiseks aastaks."
Säilmeid on haudades eeldatust vähem
Sõjamuuseumi direktori sõnul tuleb haudadest üldjuhul välja vähem säilmeid, kui dokumentatsioon lubaks eeldada: "Okupatsiooniaegsed n-ö ametlikud andmed säilmete arvu kohta reeglina ei vasta tõele, pigem on neid tegelikult olnud vähem."
Ta tõi näitena esimesena lahti kaevatud eeldatava ühishaua Otepääl, kuhu ei olnud kedagi maetud. Ainult mõnel üksikul juhul on hauast leitud teadaolevast rohkemate inimeste säilmeid, lisas Lill.
"Seesama muster, mis oli eelmine aasta, on jätkunud ka tänavu: oleme leidnud ka täiesti tühjasid haudasid. Enamasti on säilmeid vähem ja ainult mõned üksikud on sellised, kus tõesti arv vastab sellele, mis oli ametlikes andmetes," selgitas sõjamuuseumi direktor.
Ümber maeti ka Vabadussõja-aegseid punaväelasi
Lill rääkis ka sellest, et Viljandis Uueveskil teisaldati Vabadussõja-aegne punaväelaste ühishaud.
"Leidsime sealt kokku 43 inimese säilmed, kellest ilmselt 38 olid Vabadussõja ajast," ütles ta.
Tema sõnul oli tegemist 1940. aastal, pärast Nõukogude okupatsiooni algust korraldatud propagandamatustega - see tähendab, et punaväelased maeti sinna mujalt ümber. Ümbermatmise kohta on olemas ka kroonikakaadrid.
Elva lähedal Vapramäel asunud väidetav Vabadussõja-aegne punahiinlaste haud osutus aga tühjaks - 1960. aastatel püstitatud kivi alla polnud kunagi kedagi olnud maetud, lisas Lill.
"Ka Teises maailmasõjas langute või sõjaohvrite ühishaudade puhul on enamasti tegu sekundaarsete haudadega - need on rajatud sõjajärgsetel aastatel ideoloogilistel põhjustel ja sinna on toodud säilmed kas lahingupaikadest või suisa kalmistutelt," tõdes sõjamuuseumi direktor.
Punamonumentide ning nende juures asunud punaväelaste haudade teisaldamine tõusis uuesti teravalt päevakorda eelmisel aastal, kui Venemaa, mis kasutab oma ideoloogias endiselt Nõukogude pärandit, alustas Ukrainas täiemahulist sõda.
Lill on kevadel ilmunud kaitseväe aastaraamatus kirjutanud, et Teises maailmasõjas hukkunud sõjaväelasi - nii Saksmaa kui Nõukogude Liidu poolel võidelnuid - on viimaste aastakümnete jooksul ümber maetud tuhandeid.
Toimetaja: Mait Ots