Seadusemuudatus annaks arstidele lähedaste ravimisel vabamad käed

Arstiabi.
Arstiabi. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Justiitsministeerium soovib muuta korruptsioonivastase seaduse sätteid, mis panevad arstidele oma lähedaste ravimisel piirangud. Arstid peavad muudatust põhjendatuks, riigiprokuratuur aga mitte, sest kardab korruptsiooniohu suurenemist.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on arst töövõimetuslehe väljastamisel, retsepti väljakirjutamisel või patsiendi uuringule saatmisel ametiisik, mis tähendab, et ta peab pidama kinni toimingupiirangutest, seisab justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Need piirangud näevad ette, et ametiisik ei tohi endaga seotud inimeste suhtes midagi otsustada ega anda ka oma alluvatele ülesannet neid otsuseid enda eest teha. Selle asemel peab ta teavitama kohe oma juhti, kes teeb vajaliku teo ise või annab kellelegi teisele ülesande seda teha.

Olukorras, kus arstil pole voli patsiendi üle otsustada, näiteks läbivaatuse või analüüsitulemuste väljastamise puhul, ei ole ta üldjuhul seaduse mõttes ametiisik. Kui ta aga saadab patsiendi diagnoosi panemiseks uuringutele, võib sellel tegevusel olla ka ametiisiku tunnuseid, sest see tekitab kohustusi näiteks haigekassale, kes peab tasuma raviarve.

See tähendab, et arst peaks sellises olukorras oma lähedast ravides end taandama või siis tegema toimingupiirangu erandi, see muudab aga tema lähedastele abi andmise keerulisemaks.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt lisatakse seadusesse erand, nii et meedikute tegevus inimeste ravimisel jääks toimingupiirangust välja ning nende tegevust soovitataks reguleerida hoopis haiglate sisekorrareeglite ning arstide liidu koodeksiga.

Seletuskirjas tõdetakse, et viimase kümne aasta jooksul pole alustatud ühtki süüteomenetlust, kus mõnd meedikut oleks kahtlustatud toimingupiirangu rikkumises oma lähedase ravimise pärast.

Tallinna ja Eesti Arstide Liit tegi juba 2019. aasta lõpus riigikogule pöördumise, et korruptsioonivastases seaduses ette nähtud piirangud ei peaks kehtima juhul, kui arstid tegelevad ravimisega ja teevad sellega vältimatult seotud toiminguid, näiteks väljastavad retsepte või töövõimetuslehti.

Ka õiguskantsler leidis, et seadus ei tohiks segada arstidel inimesi ravida ehk oma põhitööd teha. Seega tegi õiguskantsler ettepaneku teha tervishoiuteenuse osutamisel toimingupiirangu erand ning seda lahendust toetab ka justiitsministeerium.

Edaspidi paneb reeglid paika haigla sisekord

Samas tuleb väljatöötamiskavatsuse kohaselt tegelda ka huvide konflikti vältimise reeglitega. Sellised juhised on paigas mitmetes riikides ning ministeeriumi hinnangul aitaks ka Eesti puhul käitumisjuhised luua selgust piiripealsetes olukordades.

"Näiteks haigekassa poolt tasutud, kallimate ning suhteliselt pika ravijärjekorraga operatsiooni või muu protseduuri puhul on võimalik reguleerida haiglate sisekorras või muus sellises, et patsiendi suunamisotsuse vaataks läbi eriala teine arst. Kui ka tema oleks sama otsuse teinud samadel tingimustel, võib eeldada, et isikut ei ole eeliskoheldud," märgib justiitsministeerium.

Tallinna Arstide Liit teatas justiitsministeeriumile, et toetab tervishoiutöötajaid puudutavat muudatust, sest praegune regulatsioon ei ole üheselt selge ja takistab tulenevalt Eesti rahvaarvu väiksusest ja spetsialistide vähesusest ebaproportsionaalselt tööülesannete täitmist.

Lisaks leiab liit, et riigi rahastatud tervishoiuteenuste puhul ei ole arstil ühe patsiendi ravimiseks piisavalt aega, et hinnata iga kord, kas patsient võiks olla seaduse mõttes tervishoiutöötajaga seotud isik.

"Eelkirjeldatud probleeme ei ole võimalik lahendada täiendavate koolitustega, kuivõrd tervishoiutöötajad peaksid koolitustest hoolimata igakordselt hindama oma seose intensiivsust patsiendiga – tegemist on asjaolude kaalumisega, millele ei saa juristid anda ühest vastust," põhjendas liidu president Pille Anderson.

Seega oleks nende hinnangul kõige mõistlikum teha tervishoiutöötajatele erand ja välistada toimingupiirangu kohaldamine. See välistus peaks puudutama ka töövõimetuslehti, retsepte ja muud sellist.

Prokuratuur peab muudatust küsitavaks

Prokuratuur on aga vastupidisel seisukohal ega toeta arstidele ja tervishoiutöötajatele erandite tegemist.

"Prokuratuuri hinnangul ei saa ka arstide ja tervishoiutöötajate tegevuses välistada selgelt korruptsiooniohtlike olukordade tekkimist – näiteks kulukate raviotsuste tegemisel vm," teatas riigi peaprokurör Andres Parmas justiitsministeeriumile saadetud arvamuses.

Seaduses erandi tegemine tooks prokuratuuri hinnangul kaasa olukorra, kus toimingupiiranguid ei rakendataks ravimisel, uuringutele saatmisel, retseptide ja töövõimetuslehtede väljakirjutamisel ja eriarsti vastuvõtule suunamisel. Neist ühegi puhul ei saa aga välistada selgelt korruptsiooniohtlikke olukordi, näiteks seotud isikule kuluka raviprotseduuri määramist või lähedasele töövõimetuslehe väljakirjutamist, et tagada tema perele teatud ajavahemikuks sissetulekut.

"On küsitav, miks tuleks arste ja tervishoiutöötajaid kohelda võrreldes teiste samaväärsete avaliku teenuse osutajatega ebavõrdselt - nii välistaks korruptsioonivastane seadus küll töövõimetuslehte väljastava arsti vastutuse toimingupiirangu rikkumisel, kuid jätaks jätkuvalt karistatavaks sama töövõimetuslehe alusel otsuseid tegeva haigekassa ametniku sarnase teo ja nii edasi," tõdes Parmas.

Prokuratuur leiab, et praegu kehtiv seadus tagab arstidele võimaluse tegutseda hädaolukordades või näiteks sel juhul, kui toimingupiirang oleks avaliku huvi seisukohast ebamõistlik.

Justiitsministeerium kohtub eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise ajal ja pärast seda huvirühmadega ning eelnõu peaks valmima tänavu 1. augustiks.

Seadus jõustub plaanide kohaselt tuleva aasta 31. märtsil.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: