"Loodame võrdsete võimaluste seaduse eelnõu selle riigikogu koosseisu lõpuks ära menetleda," sõnas Pakosta.

See, et eelnõuga võib kiireks minna – normaaltempos menetlemiseks peaks see riigkokku jõudma hiljemalt novembris – Pakostat murelikuks ei tee.

"Meil on siin väga palju eelnõusid töös ja kõigiga katsume edasi minna nii kiiresti kui vähegi võimalik. Selles ei ole mitte midagi ebatavalist. See on täiesti tavaline, et asjad on töös ja mõni asi võtab natuke kauem aega. Väga paljude eelnõudega on niimoodi," selgitas ta.

Probleem pole Pakosta hinnangul tegelikult seegi, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seadus on olnud pikalt vastu võtmata. Tema sõnul korvab selle seaduse pügalaid põhiseaduse pakutav kaitse.

"See eelnõu inimeste elus peaaegu midagi ei muuda, sest põhiseaduse paragrahv 12 on otsekohalduv," sõnas minister.

"Kohtud, õiguskantsler ja kõik teised töötavad selle põhiseaduse paragrahvi alusel, mis tagab kõigile inimestele kõikide tunnuste alusel kaitse kõikides eluvaldkondades. Eesti inimesed on diskrimineerimise eest väga hästi kaitstud, sest meil on väga hea põhiseadus. Selle eelnõuga saavutatavad muudatused on äärmiselt nüansilised," selgitas Pakosta.

Eelnõu sisust, sealhulgas sellest, mille poolest erineb praegu ministeeriumis töös olev seaduseprojekt 2024. aastal ministri poolt menetlusest eemaldatud eelnõust, Pakosta rääkima ei soostu.

"Veelkord, see eelnõu on alles tegemisel," sõnas minister.

Kui Pakosta 2024. aasta mais majandusministeeriumis valminud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu menetlemise peatas, tellis justiitsministeerium eelnõu koostamises osalenud vabaühenduste ja võrdõigusvoliniku büroo teadmata selle asemele uue vaate erasektorist – advokaadibüroolt Sorainen.

Kuigi Pakosta kinnitusel ei tellitud Sorainenilt mitte eelnõu, nagu ajakirjandus ministeeriumi antud info põhjal toona kirjutas, vaid eelnõu ettevalmistavad materjalid, otsustas minister neid siiski avalikkuse eest varjata. Samuti ei näidanud ta 2025. aasta alguses värskelt valminud analüüsi võrdse kohtlemise volinikule Christian Veskele, kes seda ministrilt palus, ega ka majandusministeeriumi võrdsuspoliitika osakonnale.

Nagu toona, toob Pakosta ka nüüd dokumentide salastamise põhjenduseks võimalike segaduste vältimise. "Äsja oli suur avalik segadus lastevastaste seksuaalkuridegude aegumistähtaegadega, mis näitab, et segadused on lihtsad tekkima. Just seetõttu ongi seaduses kirjas, et ettevalmistavad materjalid pole alati avalikud. Antud juhul on andmekaitseinspektsioon selle üle kinnitanud," sõnas Pakosta.

Seadusest rääkides viitas Pakosta avaliku teabe seaduse 35. paragrahvi teisele lõigule, mis ütleb, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada nii õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist kui ka dokumendi kavandid ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist.

Samuti võib põhjendatud juhtudel avalikkuse eest varjul hoida asutusesiseselt adresseeritud dokumente, mida dokumendiregistris ei registreerita, nagu näiteks arvamused, teated, memod, õiendid ja nõuanded.

Varem on minister selgitanud ERR-ile, et tema soovis, et Soraineni juristid paneksid kirja Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiivi miinimnõuded, mida varem polnud konkreetselt sõnastatud. Tegelikus eelnõus on tal soov siiski teha miinimumnõuetest enam.

Volinik menetluse kiiruse osas skeptiline

Kuigi Pakosta sõnul on Eesti inimesed praegu diskrimineerimise eest hästi kaitstud, kirjutas võrdsete võimaluste volinik Christian Veske suvel ministrile rea ettepanekuid, kus sisaldus ka soovitus viia lõpule võrdsete võimaluste seaduse eelnõu menetlusprotsess ning tagada kõikidele inimestele võrdne õiguslik kaitse.

Vastusena Veske soovitustele kirjutas Pakosta sügisel, et ministeerium peab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõus käsitletavaid küsimusi väga oluliseks, ning lisas, et eelnõu puudutab ühiskondlikult olulisi ja tundlikke küsimusi, mille käsitlemine eeldab eri õiguste, huvide ja esitatud seisukohtade põhjalikku kaalumist. "Peame oluliseks, et neid seisukohti võrdsete võimaluste valdkonna kujundamisel arvesse võetaks," llisas minister kirjas.

ERR-ile Pakosta vastust kommenteerides ütles Veske, et see tundus talle küllaltki ümar. Selle pinnalt tundub Veskele uskumatu, et eelnõu jõutakse ära menetleda veel selle riigikogu koosseisu ajal. "Eriti arvestades seda, et ükski asjasse puutuv osapool pole saanud eelnõu kohta sisulist infot," ütles Veske.

Kuna varasema eelnõu tagasi võtmine pahandas väga eelnõu koostamises osalenud vabaühendusi ja võrdõigusvoliniku bürood, lubas Pakosta toona korduvalt, et esitab uue eelnõu kindlasti uuesti kaasamisele, kus kõik huvigrupid saavad anda oma tagasiside. "Kinnitan, et oleme valmis igakülgseks koostööks nii asjaomaste riigiasutuste kui ka huvikaitseorganisatsioonidega," sõnas Pakosta.

Veskel, kel polnud viimase kahe aasta jooksul mingit infot seaduseprojekti kohta, pole teadmist ka võimaliku huvigruppide kaasamise kohta. Ta loodab, et see siiski tuleb. "See oleks väga halb seadusloome praktika, kui ministeerium sooviks jätta ära kaasamisringi. Võibolla on selle ärajätmisel mingid seaduslikud takistused, aga kuna see on justiitsministeeriumi eelnõu, siis ilmselt teavad nad selle kohta paremini," sõnas Veske. 

ERR-i küsimise peale, kas kaasamine ikka tuleb, vastas Pakosta, et see on siiski kavas. Kuid millal, seda ta ütlema ei soostunud.

Justiitsminister Liisa Pakosta otsustas 2024. aasta lõpus peatada ja mitte saata ametlikule valitsuse kooskõlastusringile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu teksti.

Eelnõu eesmärk oli ühendada kaks seni kehtinud seadust – soolise võrdõiguslikkuse seadus ning võrdse kohtlemise seadus – üheks terviklikuks õigusaktiks. Selle eelnõuga sooviti toona lahendada Eestis pikalt püsinud juriidiline lünk, kus kaitse diskrimineerimise eest ei ole kõigi tunnuste puhul võrdne. Pakosta sõnul oli eelnõu peatamise põhjuseks arvukas õigusalane kriitika ja vastuoluline tagasiside.