"Väljakuulutatud hanke eesmärk on kaasata ka ministeeriumiväliseid sõltumatuid õiguseksperte, kellelt ootame parimaid võimalikke lahendusi korruptsioonivastase seaduse rakendamisel tekkinud õiguslikele probleemidele," ütles kantsler Tiina Uudeberg ERR-ile.

Õigusanalüüsi eesmärk on hinnata toimingupiirangu rikkumise karistusõiguslikku regulatsiooni ning selle võimalikke alternatiive. Analüüs on sisend korruptsioonivastase seaduse revisjoni ja seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel, seisab hankedokumendis.

Uudeberg sõnas, et praegu käib ulatuslik korruptsioonivastase seaduse revisjon, mistõttu on ministeeriumi hinnangul majaväliste õigusekspertide kaasamine vältimatult vajalik.

Täpsemalt on Uudebergi sõnul hangitava õigusanalüüsi peamine küsimus, milline mõju oleks toimingupiirangu ja karistusseadustiku vahelise seose kaotamisel.

"Samuti palume hangitavas analüüsis hinnata, kas mingid karistust väärt teod jääksid karistamata või peaksime looma uusi karistusõiguslikke koosseise. Tervikuna peaks analüüs andma vastuse, kuidas tagada seadusnormides õigusselgus. Selleks peame aga hindama, millised on võimalikud puudused ja eelised võrreldes kehtiva olukorraga," lausus Uudeberg.

Kantsler: üksnes kohtupraktika selgust ei too

Kantsler kirjeldas, et seni on aruteludes nii parlamendis kui ka seaduse revisjoni töörühmas kõlanud eri seisukohti, kuidas ja kas üldse reguleerida korruptsioonivastast seadust ning sellest lähtuvalt ka karistusseadustikku.

"Korruptsioonivastast seadust puudutavates küsimustes üksnes kohtupraktikale toetumine pole kõige parem lähenemine, sest õigusselguse loomine on Eestis peaasjalikult seadusandliku võimu kohustus. On ju läbi kolme kohtuastme õigusselguse otsimine saanud ka ajakirjanduses laialdast kriitikat," märkis Uudeberg.

Sellistes spetsiifilistes õiguslikes küsimustes on tema hinnangul seega kasulik küsida ka erasektoris tegutsevate sõltumatute ekspertide analüütilist hinnangut.

"See sisend annab tihti teistsugust vaadet, mis aitab vajalike muudatustega edasi minna," lisas Uudeberg.

Riigikogu võttis juunis vastu valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustati seadusega nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Enne neid muudatusi tõi igasugune toimingupiirangu teadlik rikkumine teatud tingimustel automaatselt kaasa kriminaalvastutuse, mis on pälvinud palju kriitikat õigusselguse puudumise tõttu.