Prantsuse palament hääletas kolmapäeval surmavalt haigete patsientide abistatud enesetapu seadustamise poolt. See lõpetas kuid kestnud pingelise protsessi, mis lõhestas sügavalt kõiki poliitilisi leere.

Seaduse rakendumisel võivad üle 18-aastased patsiendid, kes põevad eluohtlikku, kaugelearenenud ja pöördumatusse või lõppfaasi jõudnud rasket ja ravimatut haigust, taotleda suremisabi.

See on lubatud aga vaid siis, kui haigus põhjustab väljakannatamatuid kannatusi ning patsient on võimeline tegema otsuse vabalt ja asjaolusid täielikult mõistes.

Prantsusmaa on nii liitumas pikeneva nimekirjaga Euroopa riikidest (nagu näiteks Hispaania, Belgia ja Holland), kus on seadustatud enesetapu eri vormid. See teema on poliitilisi jõude teravalt lõhestanud ning hääletamisel lähtuti peamiselt isiklikust südametunnistusest, usulistest veendumustest ja eetilistest kaalutlustest.

Patsient peaks arstile väljendama oma tahet, misjärel langetaks arst 15 päeva jooksul pärast konsulteerimist otsuse.

Pärast kahepäevast järelemõtlemisaega peaks patsient surmava aine endale ise manustama. Kui ta ei ole selleks võimeline, võiks seda teha arst või meditsiiniõde.
Protseduuri toimumise päeval peaks arst patsiendi otsuse üle kinnitama.

Seaduseelnõust jäeti välja juhtumid, kus patsient kannatab ainult psühholoogiliselt. Nõuetele vastavate taotluste puhul manustab patsient surmava süsti endale ise. Kui patsient ei ole selleks aga võimeline, teeb süsti meditsiinitöötaja.

Tervishoiutöötajatel on õigus süsti tegemisest keelduda, kui see on vastuolus nende moraalsete veendumustega. Sellisel juhul on nad aga kohustatud suunama patsiendi edasi spetsialisti juurde, kes vastavat teenust osutab.

Teisipäevases avalduses teatas Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu (endine konservatiiv, nüüdne tsentristist presidendi Emmanuel Macroni liitlane), et saadab eelnõu Prantsusmaa põhiseadusnõukogule õiguslikuks kontrolliks.

See peaks tema sõnul tagama, et seadust saaks rakendada täielikus kooskõlas Prantsusmaa põhiseaduses sätestatud põhimõtetega ja eeskätt inimväärikusega

Ühtlasi väljendas Macron muret võimaluse üle, et abi võivad saama hakata ka eestkoste all olevad täiskasvanud. Valitsusjuht sooviks enda sõnul veenduda, et meede on täies kooskõlas põhiseaduslike isikuvabaduse ja inimväärikuse põhimõtetega.

Kriitikute hinnangul ei tohiks eestkoste all olevatele täiskasvanutele – keda on Prantsusmaal ligikaudu 900 000 ja kelle isiklike või finantsotsuste üle tehakse õiguslikku järelevalvet – lubada abistatud enesetapu taotlemist. Seda seetõttu, et nad on juba varasemalt tunnistatud võimetuks teatud otsuseid iseseisvalt langetama.

Kui põhiseaduslikkuse järelevalve on lõppenud, peaks president eelnõu ametlikult välja kuulutama. Tegemist on seadusega, mida Macron lubas juba oma 2022. aasta kampaanias.

Enamik seadustamist toetavaid hääli tuli vasakpoolsetelt ja tsentristidelt. Kuigi vastuseis koondus valdavalt parem- ja äärmusparempoolsete sekka, leidus eelnõu pooldajaid ja vastaseid igas parlamendis esindatud poliitilises rühmituses.

Konservatiivide enamusega Prantsusmaa senat lükkas eelnõu kolmel korral tagasi, kuid lõppsõna jäi suurema otsustusõigusega alamkojale ehk Rahvuskogule. Alates 2025. aasta kevadest hääletas Rahvuskogu eelnõu poolt juba neljandat korda, viies sellega parlamendiprotsessi lõpule.

Katoliku, islami ja juudi kogukondade juhtivad esindajad on seadusele korduvalt vastuseisu avaldanud.