Sõja 102. päev: Olukord Ida-Ukrainas endiselt keeruline
Kuigi kohalike võimude sõnul on pool Severodonetskist taas ukrainlaste käes, jääb Ida-Ukraina tõsiste rünnakute alla, sest venelased pole loobunud kavast strateegiliselt tähtis linn vallutada. Samuti on venelased kogunud vägesid Slovjanski ründamiseks.
Oluline 5. juunil kell 22.21:
- Ukraina kaitseminister ennustab, et sõda võib läbi saada aasta lõpuks;
- Briti luureraport toetab Ukraina ametnike laupäevaseid väiteid, et nende väed vallutasid tagasi osa linnast;
- Kiievit tabasid varahommikul üle mitme nädala taas venelaste pommid, üks kannatanu viidi haiglasse;
- Putin ähvardas läänt uute sihtmärkidega
- Austria kantsler tegi ettepaneku Ukrainale ja Moldovale EL-i vahestaatuseks;
- Ukrainas hukkus järjekordne Vene kindral.
Väljaande Insider teatel hukkus Ukrainas Vene sõjaväe kindralmajor Roman Kutuzov.
Insideri teatel ilmusid esimesed teated kindrali surmast päeva jooksul, kuid tema nime täpsustamata. Viimaks avaldati teated Kutuzovi surmast Vene meedia Telegrami kanalitel, mille järgi suri ta missioonil Luhanski oblastis.
Venemaa ei avalda andmeid sõjaväes hukkunute kohta ka rahuajal ning viimati teatas 25. märtsil, et sõjas oli hukkunud 1351 Vene sõdurit.
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa kandnud suuri kaotusi noorem- ja vanemohvitseride ridades.
Zelenski külastas rindel sõdureid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Zaporižžjas rindel sõdureid, teatas presidendi kantselei. Nädal tagasi tegi ta sarnase visiidi Harkivis.
"Ma tahan teid tänada suurepärase töö, teie teenistuse, meie kõigi ja meie riigi kaitsmise eest," ütles Zelenski.
Mariupolis on vesi otsakorral
Mariupoli linnapea nõuniku sõnul on linnas jõudnud joogiveepuudus kriitilisele tasemele.
Petro Andrušenko sõnul peavad inimesed registreerima, et saada joogivett ning neile saab seda pakkuda vaid iga kahe päeva tagant.
Linnas ei ole endiselt taastatud vee, gaasi ega elektriühendust. CNN-i teatel ütles Andrušenko, et "vee kogus olu enne väike, kuid nüüd on see täiesti otsas. On vajalik end registreerida järjekorras. Edasi tõusevad temperatuurid, veetase langeb ning vett on veelgi vähem".
Inimestele pakutav vesi ei ole hea kvaliteediga ning selle peab enne joomist läbi keetma.
Samuti kardab ta hävitatud linnas hügieenitingimuste puuduse tõttu haiguspuhanguid. "Me kardame koolera või ükskõik millise kõhutõve epideemiat. See võib juhtuda ebahügieeniliste tingimuste tõttu. Kõige hullem on, et lihtsa haiguse nagu düsenteeria puhul praegustes tingimustes ja mittetöötava meditsiinisüsteemi, ravimite ja laboratooriumiteta... seegi võib tappa kümneid tuhandeid," rääkis Andrušenko.
Austria kantsler tegi ettepaneku Ukrainale EL-i vahestaatuse andmiseks
Austria kantsler Karl Nehammer tegi ettepaneku anda Euroopa Liidule liitumisel Ukrainale ja Moldovale vahestaatus.
Vahestaatus tähendaks tihedamat koostööd, kuid mitte veel täisliikme staatust. See võimaldaks liikmestaatuse poole pürgivatel riikidel saavutada Euroopa Liidu standardeid nagu seda on Euroopa majandusühendus või vabakaubanduslepe, seletas Nehammer.
Kantsler nentis oma avalduses, et kogu Euroopa soovib tugevat, sõltumatut ja majanduslikult edukat Ukrainat. Praegu võitleb Ukraina poliitilise ja territoriaalse püsimajäämise eest ning Euroopa pingutused on suunatud Venemaa agressiooni lõpetamisele. Seega ei saa praegu läbi viia kiiret liitumist, nentis Austria kantsler.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba on öelnud, et Kiiev on väsinud erilahendustest ja soovib täisliikme staatust.
Nehammer ütles ka, et toetab prantsuse presidendi Emmanuel Macroni mõtet luua uut tüüpi kogukond riikidest, kes soovivad liikmestaatust või tihedamaid sidemeid. Kiievi hinnangul kasutaks lääneriigid seda aga alternatiivina liitumisele.
Vene gaasitarned Ukrainasse püsivad madalal tasemel
Ukraina gaasivõrgu haldur teatas pühapäeval, et läbi Sudža sissevoolupunkti jõudis Venemaalt 40,08 miljonit kuupmeetrit gaasi. Päev varem oli gaasiülekanne 40,42 miljonit kuupmeetrit. Eelmisel pühapäeval suurendas Gazprom gaasitarneid 44,1 miljoni kuupmeetrini, mida oli siiski vähem kui maikuu alguses.
Gazprom kinnitas nädala eest, et jätkab läbi Ukraina Euroopasse maagaasi saatmist.
Putin ähvardas läänt uute sihtmärkidega
President Vladimir Putin hoiatas läänt, et Venemaa võtab sihikule uued sihtmärgid, kui USA tarnib Ukrainale pikamaarakette, teatas pühapäeval uudisteagentuur TASS.
Kui selliseid rakette tarnitakse, siis "me sihime neid sihtmärke, mida me pole veel sihtinud," tsiteeris Reuters Putini sõnu Venemaa riiklikule telekanalile Rossija-1 antud intervjuust.
Putin ei nimetanud sihtmärke, mida Venemaa kavatseb tulistada, kui lääneriigid Ukrainale pikamaarakette tarnivad. Putin ütles, et "kära" lääne relvatarnete ümber oli mõeldud konflikti venitamiseks.
USA president Joe Biden on teatanud kavatsusest anda Ukrainale täppisraketisüsteemid HIMARS pärast seda, kui sai Kiievilt kinnituse, et ukrainlased ei kasuta neid sihtmärkide tabamiseks Venemaal.
Ukraina välisministri nõuniku Vadõm Denõssenko sõnul Putin blufib, lubades lääneriikidele adekvaatset vastust Ukrainale saadetavatele relvatarnetele.
Välisministeeriumi esindaja sõnul on relvaabi ja sealjuures raketisüsteemide tarnimine Ukrainale olulise tähtsusega. Putini ähvardust loeb Denõssenko väga halvaks signaaliks, kuna mõned lääneriigid võtavad Putini valesid ja ähvardusi tõsiselt.
Denõssenko rääkis televisioonis küsimustele vastates, et Venemaa elanikud hakkavad Euroopa Liidu hiljutise sanktsioonipaketi mõju tundma alles aasta pärast. Sealjuures on Vene naftast ja gaasist loobumine senistest tugevaim samm Euroopa Liidu poolt Venemaa survestamiseks.
Kiievit pommitati varahommikul
Kiievit tabas pühapäeva varahommikul pommirünnak. Linnaelanike sõnul oli kuulda vähemalt viit plahvatust Kiievi vasakkaldal. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul tabasid pommid Dnipro ja Darnõtsa piirkondi. Linnapea teatel viidi üks kannatanu haiglasse, purustused puudutavad peamiselt raudteetaristut.
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel ründasid Vene väed hommikul kella kuue ajal Kaspia merelt Kiievit viie pikamaaraketiga. Ühe raketi tulistas Ukraina õhukaitse Obuhhivi rajooni kohal alla ning teised tabasid Kiievi piirkonna taristurajatisi.
Ukraina teatel keegi rünnakus ei hukkunud ning rünnakust põhjustatud tulekahjud on lokaliseertiud.
Ukraina riiklik tuumaenergia operaator Energoatom teatas pühapäeval, et Vene tiibrakett lendas sama päeva hommikul "kriitiliselt madalalt" üle suure tuumaelektrijaama. "Tõenäoliselt oli see rakett, mis tulistati Kiievi suunas," ütles Pivdennoukrainska tehase, mida nimetatakse ka Lõuna-Ukraina tuumajaamaks, operaator Telegramis. Pivdennoukrainska on Ukraina suuruselt teine tuumajaam, mis asub Mõkolajivi oblastis, umbes 350 kilomeetrit Kiievist lõuna pool.
Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Vene rünnakud tabasid Kiievis tanke ja muud Euroopast saadetud sõjatehnikat.
Kyiv is shelled. At least five blasts heard close to my place. It's been a while since I saw smoke from my window
— Nika Melkozerova (@NikaMelkozerova) June 5, 2022
Suurbritannia toetab ukrainlaste väiteid edukast vasturünnakust
Briti kaitseministeeriumi teatel on Ukraina andnud vasturünnaku Severodonetski linnas, "pidurdades Vene vägede operatiivse edenemise, mis oli saavutatud tänu lahinguüksuste ja tulejõu koondamisele". Luureraport toetab Ukraina ametnike laupäevaseid väiteid, et nende väed vallutasid tagasi osa linnast.
"Sellesse piirkonda koondatud väeüksused on moodustatud Ida-Ukraina separatistidest, kellel on kehv varustus ja väljaõpe, samuti puudub neil raskerelvastus," teatas Briti kaitseministeerium.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 5 June 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 5, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/8afxKwSwSn
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Sy8NG76Fa8
Reporter: Ukraina edu ulatust on raske hinnata
Deutsche Welle Ukraina reporteri Jan-Philipp Scholzi sõnul on lihtsalt võimatu kontrollida, kas Ukraina on tõesti poole Severodonetski territooriumist tagasi vallutanud. Ajakirjaniku sõnul on Ukraina väed aga tõepoolest saanud hakkama tähelepanuväärse vägiteoga, kui tõrjusid tagasi Vene väed, kes algul näisid olevat linna täielikult oma kontrolli alla võtnud.
Kommenteerides teateid, et tuhanded Vene sõdurid on kogunenud rünnakuks Kramatorski lähedal asuvale Slovjanski linnale, ütles ajakirjanik, et Kiiev on selle pärast väga mures, kuna linn on oluline transpordisõlm. Ta märkis ka, et see on üks viimaseid piirkondi Donbassis, mis on endiselt Ukraina kontrolli all.
Küsimusele, millal võivad lääneriikide lubatud raskerelvad Donbassi jõuda, vastas Deutsche Welle ajakirjanik, et selleks võib kuluda veel nädalaid, mis tähendab, et nende saabumise ajaks ei pruugi neist praegustes lahingutes enam kasu olla, kuid kuna arvestatakse pikema kurnamissõjaga, siis võib neist abi olla hiljem.
Zelenski: lahendus tapmiste peatamiseks on ühe inimese käes
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Vene sõjavägi on Ukrainas peetud sõja ajal hävitanud 113 kirikut. Oma laupäeva hilisõhtuses kõnes ütles Zelenski: "Nende hulgas on iidseid kirikuid – neid, mis pidasid vastu Teisele maailmasõjale, kuid ei pidanud vastu Vene okupatsioonile. On ka neid, mis ehitati pärast 1991. aastat. Sviatohirski Kõigi pühakute kiriku rekonstrueerimine algas 2001. aastal. 10. juunil oleks olnud järjekordne ehituse alguse aastapäev," ütles ta.
Zelenski märkis oma pöördumises, et see ei ole esimene kiriku pommitamine ja et kolmapäeval hukkus kolm munka Vene mürskudes. "Jumalateenistusi peetakse keldris," vahendas CNN Zelenski sõnu. Zelenski märkis ka, et Sviatohirski Kõigi pühakute kirik kuulub Ukraina õigeusu kirikule, mida peetakse Moskvas siiani seotuks Vene õigeusu kirikuga, kuid seegi ei peata Vene armeed.
Seoses õigeusu kirikupeade toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile" kutsus Zelenski Ukraina õigeusu kirikut "järeldusi tegema".
"Vene armee võib lõpetada kirikute põletamise. Vene armee võib lõpetada linnade hävitamise. Vene armee võib lõpetada laste tapmise. Kui ainult üks inimene Moskvas sellise käsu annab. Ja see, et sellist käsku ikka pole, on ilmselge alandus kogu maailmale," ütles Zelenski.
Ukraina kaitseminister: vajame relvi kiiresti
Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov ütles, et "on raske ennustada, millal sõda lõpeb, kuid minu optimistlik prognoos on, et see võib lõppeda aasta lõpuks".
Reznikov esines Slovakkias Bratislavas GLOBSEC-2022 foorumil.
Ta ütles, et Ukraina kaitsejõud "vajavad endiselt raskerelvi, eelkõige mitmikraketiheitjaid (MLRS), aga ka muud suurtükiväge, tanke, laevatõrjesüsteeme, mehitamata raketisüsteeme, rakette ja õhutõrjet".
"Me vajame neid kiiresti ja koguses, mis vastab ohtu ulatusele. Ukraina sattus sõjaseisundisse ilma demokraatliku maailma piisava toetuseta," ütles ta.
"Praegu on olukord muutumas, kuid aeglaselt," ütles Reznikov CNN-i vahendusel.
Ta lisas: "Ukraina on muutnud oma strateegiat relvade tarnimisel. Kui sõja esimesel kuul keskendusime tanki- ja õhutõrje kaasaskantavate süsteemide hankimisele, siis nüüdseks on sõja iseloom muutunud ja vajame rohkem raskerelvastust."
"Hersoni oblastis ehitab Vene armee ešeloneeritud kaitset. Meie eesmärk on vältida Venemaa stsenaariumide realiseerumist ja vabastada meie territooriumid võimalikult kiiresti," ütles ta.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 150 (võrdlus eelmise päevaga + 100);
- tankid 1381 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 3392 (+13);
- lennukid 210 (+0);
- kopterid 175 (+0);
- suurtükisüsteemid 689 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 95 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 548 (+8);
- tiibraketid 122 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2360 (+23);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 53 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal Donetski oblastis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: CNN, Reuters, The Guardian