Sõja 1731. päev: Venemaa korraldas Ukrainale suure raketirünnaku

Venemaa korraldas ulatuslikku raketirünnakut Ukraina pealinna ja teiste piirkondade vastu. Päev varem oli Venemaa president Vladimir Putin lubanud kättemaksu Krimmi silla ründamise eest.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 20. novembril kell 20.42:
- Venemaa korraldas Ukrainale suure raketirünnaku;
- Ukraina droonid tabasid teadete kohaselt Venemaa keemiatehast;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2150 sõdurit.
Prantsusmaa taotles Vene rünnakutega seoses ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist
Prantsusmaa välisminister ütles reedel, et Pariis on taotlenud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist seoses Venemaa ühe suurima õhurünnakuga Ukrainale alates Kremli agressioonisõja algusest.
"Kreml ründas taas Kiievit. Tsiviilisikud hukkusid," ütles Jean-Noël Barrot suhtlusvõrgustikus X. "Ma olen taotlenud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist. Venemaa peab seal oma tegude eest vastama."
Pariis: eurooplased sõidaks Moskvasse, kui saaksid kõnelustel rolli
Euroopa liidrid sõidaksid Moskvasse Ukraina rahuläbirääkimistele, kui neile antakse kõnelustel täielik roll, teatas Prantsusmaa reedel, kui Vene režiimi juht Vladimir Putin oli neid sinna kutsunud.
"Meie nõue on, et selle dialoogi avamine või vormistamine tähendaks Venemaa vaatenurgast selgelt, et eurooplastel on läbirääkimistel täielik roll ja nad osalevad aktiivselt järgmises kõneluste voorus Ühendriikide ja Ukrainaga," ütles president Emmanuel Macroni nõunik ajakirjanikele.
Nõunik lisas, et eurooplased peavad veenduma, et nad on ukrainlaste ja ameeriklastega ühel meelel.
"Me peame seda kontrollima, sest kogemustest õppinuna teame, et see ei ole alati nii kindel, kui me sooviksime," ütles nõunik, viidates erinevatele USA poliitika kannapööretele president Donald Trumpi ajal.
Nõuniku sõnul on positiivne, et Moskva "teeb ettepaneku dialoog vormistada".
Venemaa korraldas Ukrainale suure raketirünnaku
Venemaa alustas ööl vastu reedet ulatuslikku raketirünnakut Ukraina pealinna ja teiste piirkondade vastu. Viimaste andme kohaselt hukkus rünnakutes viis inimest.
Seirekanalite teatel saatis Venemaa Kaug-Idas asuvast Ukrainka lennubaasist välja strateegilised pommitajad Tu-160. Ülehelikiirusel lendavad Tu-160 lennukid kuuluvad maailma suurimate sõjalennukite hulka ning suudavad kanda nii tava- kui ka tuumarelvi.
Raskepommitajate õhkutõusmise järel võivad ohus olla kõik Ukraina piirkonnad, sealhulgas rindejoonest kaugel asuvad alad.
Seni on kõige rängemalt kannatada saanud aga Kiiev.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et Venemaa ballistiliste rakettide rünnak tabas Kiievis kolme Dnepri jõge ületavat silda. Rünnakus hukkus kolm inimest. Tegemist on alates sõja algusest suurima rünnakuga Ukraina pealinna vasakut ja paremat kallast ühendavatele ühendusteedele.
Kohalike ametnike teatel sai Dnipropetrovski oblastis droonide tabamustes kortermajadele vigastada veel viis inimest ning Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis sai haavata neli inimest, kui Venemaa droonid tabasid haiglat.
Zaporižžjas sai trammile tehtud droonirünnakus vigastada üks inimene.
Rünnakute järel Kiievi elutähtsale taristule teatati pealinnas ka elektri- ja veekatkestustest.
The Kyiv Independenti ajakirjanike teatel kõlasid plahvatused Kiievis alates kella 1.25-st öösel kohaliku aja järgi. Plahvatused toimusid mõni minut pärast seda, kui Ukraina õhuvägi hoiatas linna suunas lendavate Vene ballistiliste rakettide eest.
Hiljem, kohaliku aja järgi kella kolme ja 6.30 vahel kostis veel uusi plahvatusi, samal ajal kui teatati lähenevatest rakettidest ja droonidest.
Raketid ja droonid on linna tabanud öö jooksul korduvalt.
Veidi enne kella kahte öösel teatas Ukraina õhuvägi, et "kõik ballistilised raketid suunduvad Kiievi poole". Seejärel kuulsid linna keskosas viibinud The Kyiv Independenti ajakirjanikud uut lainet plahvatusi.
Veel plahvatusi kuuldi kella kolme ja poole nelja vahel, kui teatati lähenevatest rakettidest.

Kiievi sõjaväevalitsuse teatel puhkesid pealinna Oboloni ja Podili linnaosas tulekahjud elumajades.
Umbes 40 minutit hiljem kõlas uus plahvatuste laine. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et Golossijevski linnaosas sai tabamuse taristuobjekt.
"Esialgsetel andmetel põleb objekti territooriumil asuv büroohoone," ütles Klõtško.
Hiljem teatas Klõtško, et Podili linnaosas süttisid ka mitteelamud ning ühe linnas asuva silla lähedal sai tabamuse "avatud ala".
Klõtško teatas, et rünnakus said kahjustada Podili-Voskressenskõi ja Darnõtskõi sild ning Lõunasild. Rünnakute järel on teatatud liiklushäiretest.
Rünnakud toimusid ka mujal Ukrainas.
Ballistiliste rakettide eest hoiatati ka Sumõ ja Poltava oblastis ning mitmes piirkonnas anti droonirünnaku hoiatus.
Õhutõrjesüsteemid viidi valmisolekusse isegi Lääne-Ukrainas asuvas Lvivis, mis paikneb Venemaa piirist kaugel. Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtskõi hoiatas, et linna kohal tiirleb Vene droon.
Väljaande The Kyiv Independent ajakirjanik kuulis Lvivis kohaliku aja järgi vahetult enne kella 7 plahvatusi, samal ajal kui õhutõrje aktiivselt tegutses.
Lvivi linnapea Andri Sadovõi teatas hiljem, et linnas hukkus kaks inimest ning Sknõlivi raudteejaama piletiterminal sai otsetabamuse.
Lõuna-Ukrainas asuvas Krõvõi Rihi linnas tabas ulatuslik droonirünnak olulist taristuobjekti, teatas linna kaitsenõukogu juht Oleksandr Vilkul.
Rindejoonele lähemal asuvas Harkivis sai Vene rünnakus tabamuse linna Ševtšenkivski linnaosas paiknev raviasutus, teatas linnapea Ihor Terehhov. Esialgsetel andmetel sai rünnakus inimesi kannatada.
Öösel toimunud rünnakule eelnenud päeval ähvardas Venemaa president Vladimir Putin Ukrainat kättemaksuga Krimmi silla ründamise eest.
"Meie vastumeetmed on palju valusamad kui see, mida Ukraina sillale tegi. Tänapäevaste täppisrelvadega pole seda kuigi keeruline teha," ütles Putin.
2014. aastal pärast Venemaa poolsaare okupeerimist ehitatud Krimmi sild on Vene vägede jaoks oluline varustus- ja transporditee okupeeritud Ukraina aladele. Osa silla sõiduteest varises kokku pärast Ukraina raketirünnakut 17. novembri öösel. Rünnakus kasutati väidetavalt Ukraina raketti Flamingo.
Kuigi Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris Ukraina vastu sõda, on Putin Ukraina rünnakute järel Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu korduvalt ähvardanud kättemaksuga.
Venemaa öisele rünnakule eelnes terve päeva kestnud droonirünnak Kiievile, mis tabas linna südant ning kahjustas kahte Euroopa riikide saatkonda, Püha Volodõmõri katedraali ja elumaju. Rünnakus hukkus 26-aastane mees ning veel viis inimest sai vigastada.
Rünnakud toimusid ajal, mil Venemaa ja Ukraina juhid pidasid kõnelusi oma strateegiliste partneritega. Putin kohtus Hiinas Shenzhenis USA president Donald Trumpi ja Hiina riigijuht Xi Jinpingiga. Kolm riigipead allkirjastasid seal "rahudeklaratsiooni".
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus samal ajal Berliinis tahtekoalitsiooni juhtidega, et valmistuda Kiievi ja Moskva järgmisteks läbirääkimisteks.
Pärast kohtumist avaldasid Zelenski ja Euroopa juhid ühisavalduse, milles kutsusid Venemaad üles nõustuma relvarahuga energiataristu ja Musta mere laevateede ründamise lõpetamiseks.
Putin teatas aga kättemaksu lubades ka, et ei kavatse pidada läbirääkimisi relvarahu üle, mis puudutaks energiataristut või meretransporti.
Ukraina droonid tabasid teadete kohaselt Venemaa keemiatehast
Seirekanalite teatel ründasid Ukraina relvajõud ööl vastu reedet Venemaal Smolenski oblastis asuvat keemiatehast.
Seirekanali Exilenova Plus andmetel oli vahetult pärast südaööd tehase territooriumil näha plahvatusi ja suurt tulekahju. Seirekanali ASTRA avalike allikate analüüs näitas, et rünnaku sihtmärk oli aktsiaseltsi Dorogobuž keemiatehas.
Tehas toodab väetisi, ammoniaaki ning muid lämmastikupõhiseid kemikaale ja komponente, mida kasutatakse Venemaa sõjatööstuses. Ukraina on tehast varemgi korduvalt rünnanud, viimati veebruaris.
Ukraina sõjavägi ei ole rünnakut veel kommenteerinud. Kahjustuste ulatus ei olnud kohe selge.
Ukraina ründab regulaarselt sõjalisi sihtmärke sügaval Venemaa tagalas ja okupeeritud aladel, et nõrgestada Moskva võimekust sõda jätkata.
Öö varem tabasid Ukraina droonid naftapumplat Venemaal Tatarstani vabariigis.
Samuti ründas Ukraina 17. novembril Flamingo rakettidega okupeeritud Krimmi ja Venemaad ühendavat Krimmi silda, mille tagajärjel varises osa sillast kokku.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2150 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 633 130 (+2150);
- tankid 12 485 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 25 860 (+32);
- suurtükisüsteemid 52 574 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2288 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 1765 (+1);
- lennukid 452 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 3196 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 614 346 (+738);
- tiibraketid 5196 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 177 536 (+369);
- eritehnika 4919 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, Reuters










