Kohus leidis, et Enefiti õlitehase ehitusloa tühistamiseks ei ole alust
Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud MTÜ Loodusvõlu kaebust vaidlustamaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse otsust, millega anti ehitusluba õlitehase püstitamiseks.
Ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Loodusvõlu poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.
Vaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine.
Ringkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka Loodusvõlu.
Loodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.
Kaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid, leidis kohus.
Õlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel ning keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama, märkis kohus.
Kohtu hinnangul puudus Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et kavandatava ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
Seetõttu jättis Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. aasta otsuse muutmata. Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Otsus ei ole jõustunud ning sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule 30 päeva jooksul.
MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton teatas, et kliimanoored kaaluvad otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.
"Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes. Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus," ütles Anton.
Enefit: hea, et vaidlus on lahenemas
Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola ütles saadetud kommentaaris, et Enefit Poweril on mõistagi hea meel, et tehase ehitamisega seonduv õiguslik vaidlus on lahenemas ja ettevõte saab edaspidi keskenduda keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele.
"Enefit-tehnoloogiat rakendades hakkab Enefit Power tulevikus põlevkivi pürolüüsima koos jäätmeplastide ja vanarehvide hakkega, tootmaks nendest lähteaineid keemiatööstusele. See tähendab, et tänane vedelkütuste tootmine asendub aja jooksul uute toodete tootmiseks vajalike lähteainete valmistamisega. Neid lähteaineid hakkavad enda tootmissisendina kasutama ära Euroopa keemiatööstused. Sellised tooted, mida ei põletata, ei ohusta üheltpoolt kliimaeesmärkide saavutamist ning teisalt aitab selline tootmine kaasa ringmajanduse põhimõtete ellurakendamisele. Lisaks on keemiatööstuse toorainete tootmine tulusam ja võimaldab meil siin Ida-Virumaal luua veel suuremat lisandväärtust," lausus Vainola.
Toimetaja: Marko Tooming