Psühholoogiliste operatsioonide teoreetik Georgi Potseptsov selgitab, et sõjad toimuvad kolmel tasandil. Füüsilisel tasandil sõdivad mehed mürskude ja tankidega. Informatiivsel tasandil  üritatakse vastast võita infoväljal, siin osaleb aktiivselt ka meedia. Kõige keerulisem ja raskelt arusaadavam on kognitiivne või tunnetussõda, aga just seal toimuvad tihti otsustavad lahingud.  Üks suur tunnetussõja kaotus käib just praegu meie silmade all.

Venemaa võib füüsilises sõjas Ukraina vastu saavutada enda arvates edu, muuta oma pommidega  veel mingi linna molekulideks ja tappa 1000 inimest. Ta võib oma rahva ajusid veel mingi aja uskumatute valedega puuderdada, aga see ei ole võit. Peamises sõjas, tunnetussõjas on ta juba kaotanud. Ükskõik, mis edasi ka ei juhtu, on Putin hävitanud väga palju vene rahva olulisi müüte ülejäänud maailma silmis. Venemaa on muutunud fašistlikuks agressoriks, tema armee on mõrtsukad ja marodöörid, Putin ise kurjategija. See imago mõjutab Venemaa elu veel põlvkondi edasi. Kui see ei ole päris kaotus, siis mis see on?

Venemaa tunnetuskaotuses süüdistatakse järjest rohkem nende haridusüsteemi. Maksim Katz, kaasaja oluline publitsist, selgitas seda eelmisel nädalal oma telekanalil. Venelased on ise kaua uskunud, et nende kool on maailma parim, noh et kõik loevad metroos raamatuid. See on samasugune propagandavale nagu oleks vene teadlased leiutanud enamiku asju maailmas aurumasinast raadioni. Venemaa 40 000 koolist on suur osa väga kehvad, sama on ülikoolidega. Haritumad inimesed põgenevad, kui võimalik, tunnetussõja kaotuse pärast praegu Venemaalt ummisjalu. Sellesama Katzi andmetel on lahkunud sellest riigist 120 000 IT-spetsialisti, enamik USA-sse ja Iisraeli.

Seega, kaasaja pärisvõitlus toimubki tasandil, et ajud sisse ja sees, mitte välja ja väljas. Hädasti vajatakse uut tüüpi haritud sõjamehi. Sõjaõppustel Siil osales strateegilise kommunikatsiooni keskus, üle 400 inimese, enamik neist kõrgharidusega. Uhke asi! Veel on vaja IT-inimesi, meditsiini, planeerimist, majandust, innovatsiooni ja mida kõike veel.

Siit viibki otsetee tavapoliitika juurde. Hariduses tundub nagu meil hästi, aga ei ole mitte. Praegu me Eestis sõidame PISA-testide edu najal, mis mõõdab meie laste tarkust  ja annab hea vundamendi. See torn on meil Eestis uhkelt püsti, aga kõrghariduse Pisa on alarahastuse tõttu just praegu kummuli kukkumas. Hea vundament ilma majata sooja ei anna.

Lähiaegade, ehk isegi lähipäevade suur otsus on, mida kõrgharidusega teha. Kas lasta sellel lõplikult sõita mäest alla või panna  ka õppejõud  äraelamiseks taksot sõitma nagu eksminister Martin Repinski. Seejuures on Repinski riigikogu palk mitu korda suurem kui õppejõududel.

Goethe ütles kunagi, et tuleb arendada oma omadusi, mitte iseärasusi. Eesti omadus on juba väga kaua olnud tung hariduse suunas. Et mujal on ka teisi suundumusi, vaadake reedeti ETV-st Itaalia väga head seriaali "Minu geniaalne sõbranna". Veel viiekümnendatel aastatel olid paljud Itaalia vanemad veendunud, et nende tütardel pole põhiharidustki vaja, hakaku parem tööle. Tüdrukute õppesoov tekitas suuri konflikte kuni füüsilisteni välja. Meil on sellist asja haruharva. Iga vanema unistus on anda lastele haridus ja selle suundumus on meie üks suuremaid varandusi. Praegu tuleks vaadata, et seda suurepärast suundumust ei asendaks poliitiliselt millegi taktikalisega.

Turvamured on toonud maailmas käibesse uue sõna ja see on hübriidsõda. See tähendab kõikvõimalike erinevate, ka mittetandardsete meetodite kasutamist vastase võitmiseks.  Hübriidohtudest aru saamiseks on vaja tarkust ja haridust, see on kogu tänase jutu mõte. Pakun arutamiseks veel ühe termini ja see on hübriidlollus. See tähendab tegelikkuse vale hindamist ja sealt valesid otsuseid. Hübriidlollus on reeglina segu populismist, edevusest, valimiskaotuse hirmust, grupihuvidest ja poolikust haridusest. See nähtus mõjutab otsuseid paljudes riikides, ka meil. Siit saab tuletada ka mõiste hübriidloll. Äkki te teate mõnda?

Kokkuvõtteks. Kogu maailmas toimub praegu ülikoolide võitlus hübriidlolluse vastu. Kaotus tähendaks väga suuri probleeme, palju suuremaid, kui suudame praegu ette kujutada. Seda tuleks iga hinna eest vältida. Tarvitasin ka selles loos vähetuntud terminit tunnetussõda, et seal otsustatakse suured asjad. Praegune tähtsaim tunnetus on, et kõrgharidus on Eestis kehvas seisus ja midagi tuleb ruttu teha.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.