METK-i ülevaate kohaselt kanduvad toidu tooraine hindade muutused jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga.

Piima kokkuostuhind langes Eestis aastaga 23 protsenti, samas kui joogipiima jaehind langes märksa vähem.

2,5-protsendilise rasvasisaldusega piima jaehind oli aastaga seitse protsenti madalam ja neljaprotsendilise rasvasisaldusega täispiima jaehind neli protsenti madalam. Või jaehind langes aastaga ligikaudu 19 protsenti ning kodujuustu hind seitse protsenti, samas kui Edami juustu jaehind tõusis ligikaudu üheksa protsenti. Joogipiima ja Edami juustu puhul vähenes tooraine osakaal lõpphinnas.

Kartuli, porgandi, peakapsa ja õuna jaehind selle aasta kolmandas kvartalis oli madalam kui aasta varem. Lauaõuna jaehind langes aastaga 28 protsenti ning kaubanduse marginaal vähenes 52 protsenti. Õuna jaehinnast moodustas tootja osa 48 protsenti ja kaubanduse osa 32 protsenti.

Searümpade kokkuostuhind langes aastaga 22 protsenti ja veiserümpade kokkuostuhind kolm protsenti, kuid vaadeldud lihatoodete jaehinnad olid kõrgemad kui aasta varem.

Veisehakkliha jaehind tõusis 37 protsenti, seahakkliha 38 protsenti, viineri hind 16 protsenti ning koduse hakkliha hind kaheksa protsenti.

Vaadeldud lihatoodete puhul vähenes tooraine osakaal jaehinnas ning suurenes kaubanduse osakaal.

Munade jaehinnad jätkasid aastases võrdluses tõusu. Puurikanade munade hind kasvas kümne muna kohta 2,51 eurolt 2,57 euroni.

Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel moodustas suurima osa toidutööstus, mille osakaal oli leiva jaehinnas 52 protsenti ja saia jaehinnas 50 protsenti. Toidunisu kokkuostuhinna tõusu tõttu suurenes nisujahu tooraine osa jaehinnas ühe kvartaliga 24 sendilt 28 sendini kilogrammi kohta. Nii saia kui ka leiva puhul kasvas tooraine osa kahe sendi võrra kilogrammi kohta.

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela vastas ERR-i küsimusele, miks jaehinnad kokkuostuhindadega samas rütmis ei liigu, et toote lõpphinnad kujunevad tootjate ja tarnijate poolsete sisseostuhindade alusel.

"Kui meie jaoks sisseostuhind ei muutu, ei saa muutuda ka toote lõpphind kaupluses," sõnas Järvela.

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul ei saa nemad teemad kommenteerida, kuna konkurentsiamet teavitas neid hiljuti sellest, mida tohib ja ei tohi liidus arutada ja liidu poolt välja öelda.

"Hinnad, nii sisseostu kui väljamüügi, on kõige rohkem keelatud teema," lisas Peil.

METK-i hinnamarginaalide uuring põhineb nende enda, statistikaameti ja konjunktuuriinstituudi andmetel ning valmib regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel.