Hiiumaa rahvuspargi idee tekitab hiidlastes vastakaid arvamusi

Foto: Juhan Hepner/ERR

Eestimaa Looduse Fond tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaa rahvuspark, mis asuks vaid riigile kuuluval maal. Sel nädalal käisid nad oma ettepanekut tutvustamas ka hiidlastele, kelle seas tekitas ettepanek vastakaid arvamusi.

Hiiumaa rahvuspark tähendaks saare põhja-, lääne ja keskosas 186-ruutkilomeetrise riigimetsa kaitse alla võtmist. Lisaks tahetakse liita piirkonnas varem olevad kaitsealad. Eestimaa Looduse Fond on toonud välja, et rahvuspark aitaks hoida Hiiumaa metsalaama terviklikuna.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo sõnul on Hiiumaal säilinud võrreldes muu Eesti ja võib öelda isegi muu Läänemere regiooniga suhteliselt palju põlismetsi. "Siin läbi viidud vääriselupaikade inventuurid on inventeerinud vääriselupaiga vääriliseks üle kuue protsendi metsamaast," ütles Kuresoo.

20 protsenti rahvuspargist oleks sihtkaitsevöönd, kus on majandustegevus keelatud. Ülejäänud alal võiks metsa majandada püsimetsanduse võtetega ehk keelatud oleks näiteks lageraie. Samuti võiks seal korjata marju ja seeni, pidada jahti ja telkida.

Hiiumaa metsaseltsi juhatuse liige Aira Toss leiab, et nii palju riigimetsa rahvuspargiks muuta oleks vastutustundetu, sest see ohustaks tema sõnul Hiiumaal kokku enam kui 40 metsandussektoriga seotud töökohta.

Metsanduse konsulent ja Hiiumaa vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige
Toss ütles, et iga selline ettepanek peaks hakkama siiski analüüsist. "Keskkond on ülioluline, aga on ka inimeste töökohad, majandus, mitte ühtegi sellist analüüsi veel ei ole," rääkis Toss.

Toss pelgab, et kui praegu räägitakse rahvuspargist vaid riigimaal, siis tulevikus võidakse tahta liita ka eramaad, nagu on läinud Alutaguse rahvuspargiga. Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Aivar Viidik leidis, et Hiiumaa riigimetsa on majandatud vastutustundlikult ja selle pindalast on juba kaitse all 37 protsenti ja mahust 48 protsenti, mis muudab küsitavaks vajaduse kaitsealust ala nii palju laiendada.

"See viitab sellele, et Hiiumaal on pikki aastaid tegeletud väga tõsimeelselt ja heakäeliselt liigirikkuse kaitsmisega," rääkis Viidik.

Avalikule arutelule tulnute seas oli ka hiidlasi, kelle arvates oleks rahvuspark kindlasti vajalik. "Kui vaatame seda, et Euroopa Liit on oma elurikkuse säilitamise programmis näinud seda, et 30 protsenti meie pindalast võiks olla kaitse all, siis võiks see olla Hiiumaa panus selleks, et kogu Euroopas oleks loodus hoitud ja elurikkus hoitud," rääkis Hiiumaa vallavolikogu liige Inge Talts.

Keskkonnaministeeriumist öeldi, et kui ettepanek vastab nõuetele, hakkab keskkonnaamet rahvuspargi loomise vajadust hindama ja selle põhjalt saab tulevikus otsuse teha. Rahvuspargi loomine eeldaks ka looduskaitseseaduse muutmist riigikogus.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: