Hiiumaa rahvusparki ei looda, kuid osa riigimetsast läheb kaitse alla
Kliimaministeerium otsustas, et Hiiumaa rahvusparki ei looda, kuid osa rahvuspargi alana kaalutud riigimaal asuvast metsast võetakse siiski kaitse alla, kirjutas Hiiu Leht. Rahvuspargi loomise ettepaneku teinud Eestimaa Looduse Fond leiab, et ka kaitse alt välja jäänud metsas võib olla olulisi seni inventeerimata loodusväärtusi, mistõttu ei tohiks seda nüüd intensiivselt raiuma hakata.
Eestimaa Looduse Fond tegi kahe aasta eest ettepaneku, et Hiiumaa põhja-, lääne- ja keskosas võetaks kaitse alla ligi 187 ruutkilomeetrit riigimaad, et luua Hiiumaa rahvuspark. Fond viitas, et Hiiumaal on ühed Eesti paremini säilinud metsad ja seal leidub hulk kaitsealuseid liike.
Otsuse tegemiseni peatati metsa majandamine. Kliimaministeerium otsustas keskkonnaameti analüüsile tuginedes, et rahvusparki ei looda, aga kaitse alla võetakse saare eri paikades 70 ruutkilomeetrit riigimetsa, mida on üle 100 ruutkilomeetri vähem kui oli algne ettepanek.
"Oleme päris kindlad, et see on piisav Hiiumaa looduse kaitsmiseks. See on päris suur osa kogu Hiiumaa metsadest ja seda otsust ei tehtud kuidagi tormakalt. Tõesti, need metsades olevad loodusväärtused üritati keskkonnaameti poolt ära hinnata ja just need alad, kus loodusväärtusi kaitsta tuleb, seal neid loodusväärtusi tulevikus ka kaitstakse," rääkis kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et 70 ruutkilomeetri kaitsmine on väärtuslik. Samas ta leiab, et kõik loodusväärtused ei pruugi olla piisavalt inventeeritud, mistõttu peab ta tähtsaks, et ka algsest ettepanekust välja jäetud aladel Hiiumaal intensiivselt metsa ei raiutaks.
"Need metsad, mis jäid välja sellest ettepanekust, siin on kindlasti ootus riigimetsa majandamise keskusele, et neid ei saa kiiresti ja lageraietaga majandama hakata, sest ka seal on väga olulisi loodusväärtusi," sõnas Tüür.
Kasemets ütles, et peale kevadist linnurahu on kaitse alt välja jäänud alal taas metsamajandamine võimalik, aga kohe kõikjal kindlasti raiuma ei hakata.
Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja sõnul ootab vald riigilt sotsiaalmajanduslikku analüüsi selle kohta, mida tähendab riigimetsa sellises ulatuses kaitse alla minek.
"Mõju on suur kindlasti just metsandussektorile. See võiks ka sellest analüüsist välja tulla," ütles Tasuja.
70 ruutkilomeetri kaitseala lisandumisel on umbes 30 protsenti Hiiumaa territooriumist looduskaitse all.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"