Garmisch-Partenkirchenis, mitte kaugel riigijuhtide kohtumispaigast tuletasid aktivistid meelde varasemaid lubadusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elmaus kohtuvad suurimate tööstusriikide juhid. Ootame selget signaali, et nad kavatsevad täita Pariisi kliimaleppes antud lubadusi ja tunduvalt paremaks muutuda, kui räägime kliimakaitsest," ütles OXFAM-i kampaaniadirektor Charlotte Becker.

Kliimamuutus on endiselt tippkohtumise üks teemadest, kuid mitte peamine. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et G7 riigid on mures ka teiste maailmas tekkinud kriiside üle.

"Vähenenud majanduskasv mõnes riigis, kasvav inflatsioon, toorainete puudus ja tarneahelate katkestused. Need ei ole väikesed väljakutsed, millega oleme vastamisi," sõnas Scholz.

Kõigepealt kinnitasid nad ühtset toetust Ukrainale, mille president on samuti virtuaalselt kohale kutsutud.

Esimesel päeval kuulutati välja vastusamm Hiina mitmemiljardilisele Tee ja Vöönd programmile.

Globaalne infrastruktuuri ja investeeringu partnerlus peaks koondama 600 miljardit dollarit viie aastaga avalikust ja erasektorist, et parendada üleilmset taristut. Euroopa Liidu osa on 300 miljardit, veel 200 miljardit lubas USA president Joe Biden.

"Demokraatlikud G7 riigid hoogustavad ja tagavad finantseerimise kvaliteetse, kõrge tasemega jätkusuutliku infrastruktuuri rajamiseks arenevates ja keskmise sissetulekuga riikides," rääkis Biden.

Üheks arutelupunktiks on ka Vene kullaostu lõpetamine, mis eelmisel aastal andis Venemaale 15 miljardit dollarit. Mitmed riigid on lubanud impordikeeldu. Lisaks arutatakse energiahinna lae kehtestamist, Euroopa Komisjon neid ideid tuliselt toetama ei asunud.

"Tahame olla kindlad. Kui läheme selles suunas, siis on vaja kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi toetust. Tahame tagada, et meetmed on täpselt sihitatud Venemaa vastu ning ei muuda meie elu veel raskemaks ja keerulisemaks," ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.

Kolme päeva jooksul on kohal ka Argentiina, India, Indoneesia, Senegali ja Lõuna-Aafrika vabariigi juhid.