"Täidame oma kohustusi ja võtame IEA kaudu koordineeritult kasutusele 100 miljonit barrelit. Sammuga tehakse algust viivitamatult ja see vältab neli kuud, sealjuures lasevad G7 liikmed ja partnerid juba esimese 20 päeva jooksul käiku märkimisväärse koguse diislikütust," seisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kantselei edastatud avalduses.

Varem reedel astus Euroopa Komisjon vastu USA tegevusele, mida komisjon nimetas ähvardusteks sundida Euroopa riike tegutsema. Väidetavalt ähvardas USA kehtestada Euroopale diislikütuse ekspordi keelu.

G7 meetmete pakett sisaldab ka samme rafineerimistehaste toodangu suurendamiseks ning lubadust mitte piirata energia- ja naftatoodetega kauplemist partnerriikide vahel.

Ühtlaselt nelja kuu peale jaotatuna teeks 100 miljonit barrelit ligikaudu 830 000 barrelit päevas.

Tegelik mõju sõltub aga sellest, kui kiiresti riigid oma varud kasutusele võtavad ning kui suure osa naftast saab lõpuks diislikütuseks ümber töötada.

Strateegiliste toornaftavarude kasutuselevõtt ei too kohe kaasa diislikütuse pakkumise suurenemist. Rafineerimistehased peavad toornafta esmalt ümber töötlema, seejuures mõjutavad tarbijateni jõudva kütuse kogust nii tehaste tootmisvõimsus, logistika kui ka saadaoleva nafta tüüp.

Varude kasutuselevõtt võib pakkuda olukorrale talve eel leevendust, kuna tavapäraselt siis nõudlus diislikütuse ja teiste naftasaaduste järele kasvab.

Sel nädalal kirjutas Politico, et USA valitsus palus Euroopa riikidel paisata turule diislikütuse varusid. Sammuga loodeti leevendada kütusehindade järsku tõusu, mis ähvardas muutuda vabariiklastele poliitiliseks probleemiks enne järgmise kuu vahevalimisi. 

USA president Donald Trump ähvardas varem ka diislikütuse ekspordi täielikult keelata. See valmistas Euroopa riikidele suurt muret, sest USA diislikütus moodustab üle poole kogu mandri kütuseimpordist.

G7 juhid teatasid aga reedel, et see oht on nüüdseks päevakorrast maas. Avalduses seisis, et kokkuleppe kohaselt ei seata G7 riikide vahelisele ekspordile piiranguid ega keelde.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron lükkas tagasi väited, nagu oleks Euroopa juhte ekspordikeelu ähvardusel järeleandmisi tegema sunnitud. Ta ütles reedel ajakirjanikele: "Meie arutelu toon ei olnud ähvardav, vaid konstruktiivne."

Macron lisas, et Trump välistas ekspordikeelu kehtestamise väga selgesõnaliselt.

Juhtide ühisavalduses ei täpsustatud, kas kasutusele võetakse just Euroopa varud, kuid Trump märkis sotsiaalmeedias, et Euroopa riigid nõustusid andma märkimisväärse panuse.

"Euroopa nõustus äsja võtma oma rikkalikest varudest kasutusele tohutus koguses diislikütust," kirjutas Trump sotsiaalmeedias. "Selle sammuga tehakse algust viivitamatult."

Teadaandele eelnesid Euroopa valitsuste mitmed erakorralised arutelud selle üle, kuidas USA survele reageerida. Varem reedel tegi Prantsusmaa ettepaneku võtta Euroopa nafta- ja diislivarudest kasutusele 100 miljonit barrelit.

G7 riikide rühma kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Kuigi G7 riigid võtsid Rahvusvahelise Energiaagentuuri eestvedamisel juba varem sel aastal kasutusele 400 miljonit barrelit naftat, ei jõudnud suur osa sellest kunagi turule. 

Ühe kaupleja ja EL-i diplomaadi sõnul ei suudetud konkureerida odavama USA toornaftaga, mis on viimasel ajal Euroopa turu üle ujutanud. Allikate kinnitusel olid varud ametlikult siiski kättesaadavad.