Oluline 3. novembril kell 18.00:

- Mis on vahevalimistel kaalul?;

- USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi);

- Kokkuvõte varem toimunust;

Mis on vahevalimistel kaalul?

Valimistel on kaalul kõik 435 esindajatekoja kohta ning 100-liikmelise senati 35 kohta. Lisaks valitakse kubernerid 36 osariigis.

USA vahevalimistel otsustatakse seetõttu kongressi mõlema koja koosseis ning selgub, milline partei kontrollib nii esindajatekoda kui ka senatit kuni 2028. aasta presidendivalimisteni.

Erilist tähelepanu pööratakse 11 osariigi senativalimistele. Neid peetakse niinimetatud kaalukeeleosariikideks, kus valimistulemus pole veel ette teada ning võidu võivad saavutada kummagi partei kandidaadid.

Telekanali CBC News andmetel kuuluvad nende 11 osariigi hulka Maine, New Hampshire, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, Michigan, Ohio, Iowa, Kansas, Texas ja Alaska. 

Esindajatekojas peetakse kaalukeeleks 49 valimisringkonda, kus mõlema partei kandidaatidel on teoreetiliselt võimalus võita. Arvamusküsitluste põhjal on demokraatide kandidaadid enamikus neist ringkondadest favoriidid.

USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi)

Esimesed valimistulemused hakkavad laekuma ööl vastu kolmapäeva, kui USA eri osariikides valimisjaoskonnad sulguvad. Kella ühe paiku suletakse valimisjaoskonnad Georgias, Indianas, Kentuckys, Lõuna-Carolinas, Virginias ja Vermontis. Viimasena suletakse valimisjaoskonnad Alaskal, kell seitse hommikul Eesti aja järgi. 

Ajaleht The Times kirjutab, et kuigi esimesed tulemused hakkavad laekuma kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist, võib lõplike tulemuste selgumine võtta tunduvalt kauem. Mõne väga tasavägise võistluse puhul ei pruugi võitja selguda päevade või isegi nädalate jooksul.

Tulemuste laekumise kiirus sõltub osariikide erinevatest häälte lugemise ja töötlemise reeglitest. Hääli loetakse valimisjaoskondade kaupa ning telekanalid analüüsivad jooksvaid tulemusi ja võivad võitja välja kuulutada juba enne kõigi häälte kokkulugemist.

Esialgne pilt võib selguda juba ööl vastu kolmapäeva, mistõttu peaks hommikuks olema selge, kas demokraadid suutsid kongressi üle kontrolli taastada. 

Kokkuvõte varem toimunust

Vabariiklased võitsid 2024. aasta presidendivalimised ning on sellest ajast alates kontrollinud nii Valget Maja, esindajatekoda kui ka senatit. Lisaks on USA-s konservatiivse enamusega ülemkohus, mis on lihtsustanud täidesaatva võimu tegevust veelgi. 

Oma teisel ametiajal on Trump karmistanud rändepoliitikat, mille tulemusel on Mehhikost USA piiri ületavate migrantide arv järsult vähenenud. Samuti on Trump ajanud agressiivset tollipoliitikat. USA on alustanud sõda Iraani vastu, mis on ameeriklaste jaoks bensiinihinnad lakke ajanud. 

Trumpi madal toetusreiting annab nüüd demokraatidele lootust taastada kontroll esindajatekoja üle ning saavutada enamus ka senatis. Samal ajal on suurenenud valijate rahulolematus mõlema partei poliitikutega. 

Küsitluste järgi leiab vaid 15 protsenti valijatest, et enamik kongressi liikmeid väärib tagasivalimist. Tegemist on madalaima näitajaga alates 1994. aastast, mil selliseid küsitlusi hakati korraldama, vahendas The Wall Street Journal.

USA poliitilisel maastikul annavad üha enam tooni uue põlvkonna poliitikud, kelle seas on nii demokraate kui ka vabariiklasi. 

Demokraatide leeris on puhkenud terav võimuvõitlus, kus partei vasakpoolne tiib on asunud vaidlustama mõõduka juhtkonna positsiooni. Tänavuste vahevalimiste tulemused võivad anda aimu, kui suurt rolli mängib partei vasakpoolne tiib 2028. aasta presidendivalimiste eel.