Tehnoloogiasektorit tabas koondamiste laine, sest üha rohkem tööd teeb ära tehisaru. ITL-i president Ats Albre sõnul on vaatamata koondamistele eelmise aastaga võrreldes vähem inimesi, kes koondamishüvitist saavad.

"Nende (Swedbank, Piedrive - toim) ettevõtete näitel, kuna need on siin väga kitsas ajaraamis juhtunud, tundub, nagu see muster oleks tugev. Aga näiteks Telia ja Swedbanki viimaste üheksa aasta töötajate hulka vaadates on see pidevalt natukene alla tulnud. Arvan, et osa sellest on väga loogiline ettevõtete efektiivistumine," lausus Albre.

Albre sõnul tasub aga rohkem analüüsida n-ö müüti, et AI on hirmus ning kõige võimaldaja.

"Siin on riske, on võimalusi ja täna me näeme tehnoloogiasektoris, et erinev hulk AI tööriistu, mudeleid, võimekusi on tõesti miski, mis teeb inimesi ja ettevõtteid produktiivsemaks. Aga selle käigus ei ole kuskile kadunud see, et inimene vastutab ja otsustab, kuhu suunata see uus võimekus, see uus tööriist, see digirobot. See on ikkagi inimeste peal ja seda ei tasuks siin võrrandis ära unustada, et päeva lõpuks teevad otsuseid jätkuvalt inimesed," ütles ITL-i president.

Ka välismaal on paljud suurfirmad – Microsoft, Amazon, Meta – asunud oma töötajaid koondama, mis Albre hinnangul ei ole ainult tehisaru laialdasema kasutuselevõtuga seotud.

"Eks neil on selliseid koondamiste laineid olnud ka varem. Ma arvan, et seal on erinevaid põhjuseid ja AI kui efektiivsuse võimendaja on ainult üks nendest, see kindlasti ei ole tervik. Näiteks on neil täna vaja hoopis rohkem kapitali, et uutesse andmekeskustesse ja AI võimekuste ülesehitamisse investeerida, see ei ole mustvalge," lausus Albre.

"Kui me kerime aega viis-kümme aastat tulevikku ja mõtleme, mis on tehisintellekti tööriistade võimekus, siis kindlasti on see palju suurem kui täna, nagu internet on võimaldanud palju uut teha, nagu mobiiltelefon uue tehnoloogilise platvormina on võimaldanud uut teha. Samamoodi võimaldab ka AI tööriistade võimekus teha palju uut ja selle käigus töökohad muutuvad, see on paratamatus. Ma arvan, et sellel sellist lõppu ei olegi, sest tulevad uued tehnoloogiad ja me liigume jälle. See väravapost liigub jälle uude kohta," lisas Albre.

Albre sõnul on oluline kohaneda muutustega ning Eesti, mis on tunnustatud digiriik, peaks need uuendused eriti kiiresti omaks võtma.

"Kui ma siin ITL-i mütsi alt räägin, siis ITL-i ootus Eestile, Eesti ettevõtetele ja tehnoloogiasektorile laiemalt on see, et me oleksime kõige kiirem tehnoloogia rakendaja. Et me esmalt saaksime aru, mis on see kasupool, aga paralleelselt kohe suudaksime ka aru saada, mis riskid kaasnevad, et hakata neid kohe juhtima ja maandama," rõhutas Albre.

Albre on muuhulgas ka ettevõtte Nortali juht, kus on samuti tehisaru tõttu vajalik olnud muudatusi teha.

"Me oleme investeerinud märkimisväärsed summad, et veenduda, et oleme valmis selle muutuse jaoks ja suudame ka oma klientidele pakkuda hoopis teistel alustel teenust. Meil on väga suur osa ärist seotud tarkvaraarendusega ja seal me selgelt näeme neid uusi tööriistu ja võimekusi, mis nüüd olemas on. See ei olnud võimalik kaks aastat tagasi, nüüd on. Me saame automatiseerida rohkem, digitaliseerida rohkem, saame teha teatud asju vahel ka kümme korda kiiremini. Kas see tähendab, et kõik on muutunud kümme korda kiiremaks kogu ahelas? Paraku ei tähenda. Seal on palju halle toone, et kus saab, kus ei saa, kus on uued pudelikaelad. Kõiges selles oleme me praegu liikunud väga kiiresti, et olla kohanemisvõimelised kogu sellel turul," sõnas Albre.

Albre on aga optimistlik, et IT-valdkonna inimesed, kes mitmetest firmadest koondatakse, jõuavad siiski mõnele teisele ametikohale, kuna ekspertidest on siiski puudus.

"Lähimate kuude ja poole aasta jooksul turg ikkagi absorbeerib või võtab need võimekad inimesed sealt tehnoloogiasektorist vastu. Mida on täna näha, on see, et kogenud tehniliste ekspertide ja inseneride järele on vajadus tegelikult jätkuvalt suur. Keegi peab selles uues AI-st võimestatud maailmas suutma aru saada, mis on õige, mis on vale ja kuidas seda juhtida, kuidas seda ehitada, kuidas seda tulevikku luua. Seetõttu selliseid inimesi, inseneriteadmistega inimesi, on hoopis väga vaja. Lühiajaliselt võib olla pingelisem, aga ma tegelikult olen optimistlik, et nii tehnoloogiasektor ise kui ka laiemalt erinevad sektorid majandusest võtavad need inimesed tööturule vastu," ütles ITL-i president.

Eestis noortele on aga aastaid soovitatud IT eriala õppida, sest siis leiavad nad endale hästi tasustatud töökoha. Albre hinnangul ei peaks noored tehisaru kasutuselevõtust kohkuma, kuna ka tulevikus on vaja tehnoloogiateadlikke inimesi.

"Täna on minu hinnangul pigem küsimus lühiajalises perioodis, kus need AI võimekused on tulnud ja kogenud inimesed oskavad neid kohe rakendada. Veel ei ole lõpuni selge, mis on see uus karjäärimudel, sest alati ei ole võimalik alustada täpselt samast rollist nagu alustati kolm aastat tagasi. Aga ma olen kindel, et see tee siia turule tuleb. Juba on näha, et väga paljud noored, kes tulevad keskkoolist või ülikoolist, on tänu nendele AI tööriistadele harinud ennast nii kaugele, et nad on nende tööriistade ja võimekuste kasutamisel naturaalsemad kui paljud, kes on kakskümmend aastat sektoris olnud," selgitas Albre.

Albre sõnul tulebki harjuda uute tööriistadega, sest areng ei peatu. Inimesed peavad suutma uusi tehnoloogiaid kasutada, rakendada, nendega ehitada ja luua.

"Väga palju on võimalust uut luua ja ma arvan, et tulevastel tudengitel, kes tulevad tööturule, on jätkuvalt ka inseneerias pikk karjääritee ootamas," lausus Albre.

Albre aga ei usu, et tehisaru mõningad töökohad täielikult ära kaotab.

"Meil on palju näiteid, kus töökohad, mida justkui ära võetakse, kestavad lõpuks ikka veel 80 aastat. Näiteks robotid kui järgmine potentsiaalne AI-laine või isesõitvad autod robootika all, mis ühtepidi juba USA-s ja osaliselt täna tegelikult ka Eestis teedel sõidavad, ei ole töökohtadele otseselt meeletut mõju avaldanud. Aga näiteks lihtsam infotöötlus, tekstitöötlus, tarkvaraarenduse lihtsamad osad, koodi genereerimine – see on ainult üks ja tegelikult üldse mitte nii suur osa sellest tööst. Esmalt ei võta ta kindlasti tervet tööd, vaid võtab juppide kaupa sealt, kus ta toimib paremini. Me saame veenduda, et tulemus on korrektne ja kvaliteetne. Juttu on olnud tõlkijatest – tõlkimise hind on kukkunud ja samamoodi on põhimõtteliselt kukkunud ka tarkvara loomise hind," ütles ITL-i president.

Eesti puhul öeldakse, et IT-inimesed on koondunud valdavalt IT-sektorisse ning nad ei ole läinud teistesse sektoritesse, kus võiks tekkida innovatsioon. Albre sõnul on aga ettevõtetel, kellel varasemalt puudusid oskused või ressursid, tänu tehisarule võimalus luua midagi enda jaoks kasulikku.

"Ma arvan, et kui öelda, et AI on lihtsalt uus tehnoloogia ja mitte müstifitseerida seda kui tehisintellekti, siis see uus tehnoloogiline võimekus jõuab kõikidesse sektoritesse. Täna on paljudel erinevatel sektoritel erakordne võimalus omandada soodsamalt oskus luua midagi, mida nad varem näiteks tarkvaraliselt ei suutnud, sest hind oli liiga kõrge. See on nüüd tagasipöördumatult muutumas ja see on tegelikult väga positiivne," lausus Albre.