Kliimapakett "Eesmärk 55", mida Euroopa Komisjon vähem kui aasta eest esitles, seab eesmärgiks kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamise. Tegelikult raamistab see majandusmudeli, mis võimaldab tagada ühiskonna ja keskkonna pikaajalise heaolu. Siinjuures võidavad need, kes haaravad võimalustest kinni esimeste seas.

Seepärast – nii nagu me 1990. aastatel haarasime veel hirmutava ja tundmatuna näiva digipöörde härjal sarvist, peame nüüd tegema sama rohepöördega. Ja kui teeme seda sama nutikalt nagu toona, oleme kindlasti võitjate seas. 

Kui soovime ka olla edukad ja oma inimeste heaolu kasvatada, pole meil teist valikut kui muutuda kliimapoliitika elluviimises eesrindlikuks. See on Euroopa Liidu siseturu ja aina enam ka globaalse turu reaalsus. Nimelt on kestlikkus suure osa Euroopa ja ka maailma edukatele ettevõtetele muutunud hügieeniküsimuseks. Kestlikku ettevõtlust nõuavad aina enam pangad, investorid ja suurfirmad, kelle tarneahelates ning investeerimisportfellides on ka Eesti ettevõtteid.

Ettevõtetelt oodatakse kindlatele standarditele vastavat kasvuhoonegaasise aruandlust ning ülemaailmsete teaduspõhiste kliimaeesmärkide (Science Based Targets) järgimist. Juba praegu antakse keskkonnasäästlikele projektidele ja ettevõtetele eelistingimustel rahastust. Selle põhjal on selge, et tuleval kümnendil on konkurentsieelis keskkonna- ja kliimasõbralikel tehnoloogiatel ning ärimudelitel. 

Liigume õiges suunas

Õnneks on Eestil uutes oludes hakkama saamiseks vajalikud eeldused olemas. Me oleme tugevad loodusteadustes, looduse taastamises, innovatsioonis, digilahenduste kasutusele võtmises ja saame olla tugevad ka rohetehnoloogia kasutusele võtmises ja edendamises. 

Energeetikasektoris oleme juba alustanud üleminekut süsinikuvaesematele lahendustele, seda peame nüüd võimendama ja kiirendama. Tuule- ja päikeseenergia koos salvestuslahendustega tagavad meie tööstusele energia varustuskindluse ja soodsamad hinnad. 

Riik korraldas alates 2019. aastast neli vooru taastuvenergia vähempakkumisi. See tõi turule 465 GW tootmisvõimsust ja andis ettevõtetele hea kogemuse, mille pinnalt järgmisi projekte ellu viia. Et alanud kümnendil Eesti taastuvenergia tootmise võimsused suureneksid, peame kiirendama projektide loastamist ja kohaldama elektritaristu hajatootmise vajadustele sobivaks.   

Transpordisektoris suureneb alanud kümnendil elektri- ja vesinikusõidukite osakaal, kasvab ühistranspordi ja kergliikluse kasutamine (eriti linnades) ning arendatakse nende lahenduste kasutamist võimaldavat taristut. See muudab linnad oluliselt meeldivamateks kohtadeks – puhtam õhk, vähem müra, rohkem ruumi rohelusele. Kõik eelpool mainitu sõltub innovatiivsetest rohetehnoloogiatest, teenustest ja ärimudelitest, mida saame Eestis kasutusele võtta ja eksportida suurematele turgudele. 

Põllumajanduses ja toidutootmises tekib suurtes kogustes biojäätmeid, mis paiskavad õhku kasvuhoonegaase ja mille käitlemine on ettevõtetele kuluallikaks. Biogaasi tootes saavad ettevõtted kasvuhoonegaasi heiteid ära hoida ja samal ajal kulud biogaasi tuludega asendada. Eriti oluline on see "toodan, kus kasutan" lähenemine praegu, kui peame oma julgeoleku esmaseks prioriteediks seadma. Samuti loob biogaasi tootmine töökohtasid maapiirkondades, kus neid väga vaja oleks.

Alates 2018. aastast toetatakse biometaani tootjaid, et nad saaksid tarbijale pakkuda biometaani maagaasiga võrdse hinnaga. Maagaasi hind on aga märkimisväärselt tõusnud ja jääb eeldatavasti nendesse kõrgustesse ka tulevatel aastatel. Seega suudab biometaan edaspidi maagaasiga hinna poolest konkureerida. Biometaan on praegu seega rohkem kui eales üks soodsamatest lahendustest nii kliima- kui majanduslike eesmärkide täitmiseks.

Iga asi omal ajal

Peame rohkem kui kunagi varem silmas pidama energia trilemmat – seda, et suudaksime igal ajahetkel tagada hea tasakaalu meie toodetava ja tarbitava energia keskkonna jätkusuutlikkuse, varustuskindluse ja taskukohasuse vahel. 

See tasakaal võib ajas muutuda olenevalt kättesaadavatest ressurssidest ja tehnoloogiatest. Energeetika varustuskindluse ja taskukohasuse kriisi kontekstis peame esmajärgus keskenduma realistlikele lahendustele selleks talveks. See võib tähendada ajutiselt suuremat põlevkivi või maagaasi kasutamist ja muidugi ka suuremat kliimamõju. Selline tasakaal on ajutiselt võimalik, aga juba järgmiseks talveks on võimalik arendada uusi taastuvenergia võimsusi, millega parandame trilemma tasakaalu. 

Taastuvenergia on madala süsinikusisaldusega, kohalik ja ta marginaalkulu on null, tagades seeläbi lisaks keskkonna jätkusuutlikkusele ka suurema varustuskindluse ja taskukohasuse. See on ka suund, mille annab meile kliimapakett. Peaksime juba praegu kiirendama väiksemate biogaasi tootmisüksuste rajamist, päikesepaneelide paigaldamist kodudes ja ettevõtetes ning hoonete ja seadmete renoveerimist energiatõhususe parandamiseks. 

Kliimaeesmärkide, energia varustuskindluse ja taskukohasuse koos saavutamine on võimalik. See nõuab strateegilisi lühi ja pika perspektiivi valikuid, mis saavad olema uuele valitsusele üks olulistest väljakutsetest.

Olulised otsused tulekul

27. juunil lepivad Euroopa majandus- ja energeetikaministrid kokku ühise üldise lähenemise kliimapaketi taastuvenergia ja energiatõhususe teemadel ja 28. juunil teevad Euroopa keskkonnaministrid sama enda vastutada olevate kliimapaketi õigusaktidega, mis muu hulgas seavad Euroopa Liidu ülesed ja riiklikud kliimaeesmärgid.

Juuni lõpus veel kliimapaketi elluviimise üksikasju lõplikult kokku ei lepita. Ees seisavad läbirääkimised üldiselt tugevat keskkonnapoliitikat toetava Euroopa Parlamendiga, kuid üldine lähenemine annab siiski juba üsna palju aimu, kuhu teele asume. 

Eesti kindlasti toetab Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide täitmist. Läbirääkimistel peame aga muu hulgas oluliseks, et arvestataks riikide eripärasid, antaks muudatustega kohanemiseks piisavalt aega ning loodaks võimalusi, kuidas muudatuste võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid inimestele ja ettevõtetele vähendada. 

Samas on nüüd aeg Eestil nagu ka teistel liikmesriikidel leida erinevate sektorite vahel meie jaoks parimad viisid, kuidas seatavaid eesmärke täita. 

Mida ELi keskkonnaministrid arutavad?

Kliimapaketi "Eesmärk 55" tulevikku, sh Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi läbivaatamist, jõupingutuste jagamise määrust, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) eesmärke, sõiduautode CO2-heite norme, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, metsade raadamise peatamist.