"Riigikogu valimistel tuleb tasuda ühe kandidaadi eest kautsjonit 946 eurot. See on ühekordne kuupalga alammäär valimiste väljakuulutamise seisuga. Arvestades, et erakond võib maksimaalselt esitada 125 kandidaati üle riigi, siis täisnimekirja esitamisel tuleb tasuda kautsjoni 118 250 eurot," ütles Koitmäe ERR-ile.

Koitmäe selgitas, et kautsjoni suurus on valitsuse otsusega kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. "See kautsjoninõue käib nii erakondade kui ka üksikkandidaatide kohta," ütles ta.

Koitmäe rääkis, et kautsjoni saavad tagasi kõigepealt erakonnad, kes said üleriigiliselt vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest, mis on ka valimiskünnis, mille ületanud erakonnad osalevad mandaatide jaotamisel. "Samuti saab kautsjoni tagasi kandidaat või üksikkandidaat, kes kogus hääli poole valimisringkonna lihtkvoodi võrra. Lihtsamalt öeldes: kui ta sai hääli poole mandaadi jagu, saab ta kautsjoni tagasi," ütles Koitmäe.

Roheliste kohtukaasus

Erakond Eestimaa Rohelised said Euroopa Kohtus valimiskautsjoni vaidluses võidu, mis puudutas viimaseid Euroopa Parlamendi valimisi. Euroopa Kohus leidis, et kautsjoni summa oli liiga suur ja et kuigi kautsjonil võib olla legitiimne eesmärk, ei tohi selle suurus ja tagastamise reeglid kujundada ülemäärast takistust uutele poliitilistele jõududele. Edasi liigub kaasus nüüd menetlemiseks Eesti riigikohtusse. Riigikohus teeb otsuse hiljemalt nelja kuu möödudes.

Arne Koitmäe ütleski sellele kommentaariks, et lõpliku lahendi teeb selles osas riigikohus.

"Kautsjoni suurus on kehtestatud seadusega. See on riigikogu valimise seaduses sätestatud ja meie, valimisteenistus või vabariigi valimiskomisjon, ise mingeid muudatusi teha ei saa. Mis puudutab Eestimaa Roheliste vaidlust Euroopa Parlamendi valimistel, siis tõepoolest leidis Euroopa Kohus, et kautsjoni küsimine on valimistel põhjendatud, kuid vaadata tuleb ka selle suurust ja seda, mis tingimustel kautsjon tagasi saadakse, et see ei oleks valimistel osalemist liialt takistav. Selles osas teeb lõpliku lahendi ikkagi riigikohus," lausus Koitmäe.

Rohelised veel ei tea, kas saavad täisnimekirja panna

Roheliste kaasjuht Rasmus Lahtvee ütles, et kautsjon on ebaproportsionaalselt liiga suur ja ka kautsjoni tagasimaksmise süsteem on tema hinnangul ajale jalgu jäänud. Euroopa Kohtu otsust peaks tema sõnul olema tõuge kogu Eesti kautsjonisüsteem üle vaadata.

Lahtvee ütles siiski, et roheliste eesmärk on minna valimistele täisnimekirjaga. "Paraku on Eestis praktika see, et kui ei ole täisnimekiri, siis hakatakse kunstlikult kohe piirama ligipääsu meediale ja nähtavusele. See on taaskord kurb tõsiasi, millega me peame võitlema. Seetõttu on eesmärk loomulikult täisnimekiri. Milliseks see nimekiri täpselt kujuneb, selgub juba siis, kui tähtajad käes on," ütles Lahtvee.

"Loomulikult on see ligi 120 000 eurot väga suur summa ja oma olemuselt selles mõttes absurdne, et see juba ammu ei ole sõelaks nii-öelda nalja pärast või mittetõsiselt kandideerijatele, vaid puhtalt finantsiline barjäär, mis riigikogus esindatud erakondade puhul makstakse see sisuliselt kinni riigieelarvest. See on ebaõiglane võrreldes mistahes teiste poliitiliste jõududega, kes püüavad samamoodi valimistel osaleda. Aga see on täna see olukord, kus me seadusi järgides loomulikult tegutsema peame," kommenteeris ta veel.

Vabaerakond: sellist luksust me lubada ei saa

Augustis tegi Vabaerakond õiguskantslerile pöördumise riigikogu valimiskautsjonite tühistamiseks. Erakonna juht Märt Meesak ütles siis, et valimisõigus ei tohi olla Eestis luksuskaup, mida saavad endale lubada vaid riigipiruka juures olijad. See rikub tema sõnul räigelt põhiseaduses välja toodud valimiste ühetaolisuse põhimõtet.

Reedel ütles Meesak ERR-il, et erakond ootab ära õiguskantsleri vastuse, aga täisnimekirja väljapanemist praegustes oludes erakond endale lubada ei saa.

"120 000-eurost kontojääki meil hetkel küll olemas ei ole, nii et sellist luksust me tõenäoliselt endale lubada ei saa," ütles Meesak.

ERK kavatseb välja panna täisnimekirja

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) esimees Rein Suurkask ütles, et kuigi ka nemad peavad kautsjoni hinda ebaõiglaselt kõrgeks, kavatseb erakond valimistel täisnimekirja välja panna.

"Kui me läheme täisnimekirja peale välja, siis kindlasti on meil inimesed, kes on suutelised seda kautsjonit maksma. Iga kandidaat maksab omast taskust," ütles Suurkask.

"Seda näitab aeg, kuidas meil see kõik kujuneb ja kui palju me kandidaate kokku saame, aga tänane plaan on küll selline, et läheme täisnimekirjaga seda viit protsenti püüdma," lisas ta.

Rääkides kautsjoni endast, ütles Suurkask, et see tuleks miinimumpalga arvestusest lahti siduda. "See peaks olema kõigile taskukohane, mitte nii, et me liigume tõusvas joones. Meil oli ju 2015. aastal kautsjon 390 eurot, 2019 oli kõrgem ja 2023 veel kõrgem. Nüüd vastavalt sellele miinimumpalgale see asi liigub. Kuskilt peaks piir ette tulema, sest see ei ole mõistlik. See võtab väikestel erakondadel üldse igasuguse tahte ära kandideerida, sest võimekust ju ei ole," rääkis Suurkask.

Järgmiste riigikogu valimiste päev on järgmise aasta 7. märtsil. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.