"Seda, et neljandat süsti on riskigruppidele vaja, ei kahtle keegi immunoprofülaktika komisjonist. Vaidluskoht on see, et millal on kõige õigem aeg seda teha nendele, kes on kolmanda süsti saanud ja kes kuuluvad riskigruppidesse. Oleme näinud, et antikehad ei püsi väga kaua ja korduvalt aastas vaktsiinide manustamine pole logistiliselt võimalik. Uuringud on näidanud, et vaktsiinide mõju on kõige tugevam just vahetult pärast seda, kui vaktsiin on tehtud," rääkis riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.

Riskigruppidena määratletakse ka neljanda süsti kontekstis neid, kellel on risk raske haiguse tekkeks. "Seal on sees haigused, mida seostatakse koroonaviiruse raske kuluga. Samuti on määravaks vanus, 80 pluss eriti. Aga kui vanusega kaasneb ka diabeet või neerupuudulikkus, või pahaloomulikud kasvajad ja keemiaravi, siis on süsti järele eriti suur vajadus," sõnas Lutsar.

Sihtmärgistatud kampaaniat neljanda süsti kasulikkusest plaanitakse suunata aga inimestele vanuses 60 pluss. "Ameeriklased on küll soovitanud vaktsiini vanusele 50 pluss, aga enamus Euroopa riike teevad seda vanusest 60 pluss ja ilmselt läheb ka Eesti seda teed. Kui ka oma andmeid vaatame, siis alla 60 ilma riskifaktorita inimesi satub haiglasse üliharva," selgitas Lutsar.

Ka praegu pole riskigrupi inimestel, kes neljandat vaktsiinidoosi soovivad, keelatud seda teha. "Inimene võib seda ise perearstilt küsida. Millal hakatakse süste tegema laiemale ringkonnale sõltub eelkõige logistikast. Kuigi pole kindel, kas koroonaviirused on sesoonsed, siis teame, et sügisel, kui inimesed tulevad siseruumidesse, on hingamisteede infektsioone ka rohkem," märkis Lutsar.

Praeguseks pole veel selgust, millal ja kas peaksid neljanda vaktsiinidoosi saama täiesti terved noored inimesed.