Olukord maailmameres on murettekitav. Põllumajanduse tõttu jõuab merre järjest rohkem väetiseid, mis põhjustavad merevee hapestumist. Keskmine merevee ph on 8,2, kuid sajandi lõpuks võib happelisus tõusta 25 protsendi võrra. Happeline merevesi mõjutab kalade arvukust, häirides ka nende kudemisperioodi.

Lissabonis toimunud viie päevasel konverentsil osales kokku 180 riiki. Konverentsil otsustati, et vähendada tuleb nii kalade ülepüüki kui ka reostuse hulka, mis vette jõuab. Eesmärgid täidetakse 2030. aastaks. Eestist oli kohal keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

"Me suurendame oma merekaitse alasid, mis võimaldab konkreetselt liike ja elupaiku kaitsta. Samamoodi parandame oma võimekust tegeleda reostustõrjega ja mereprügiga," rääkis Tooming.

Tooming ütles, et kaitsealasid tahetakse moodustada Saaremaa lähedusse. Kuhu kindlalt, pole veel selge, kuid seal saab vee-elustik taastuda.

"Seal ei toimuks kalapüüki, seal ei oleks tuuleparke. Seal on ikka rahulik piirkond, mis toodab ja täiendab meie liigilist koosseisu ja võimaldab mereelustikul rahulikult olla, kus neid ei tüüdata," selgitas Tooming.

Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammijuht Aleksei Lotman rääkis, et suur osa saastest jõuab merre põllumajandusväetiste kaudu.

Kuna põllumajanduses on tootmine kasvanud, siis jõuab merevette rohkem väetiseid, mis põhjustab vee eutrofeerumist ehk liigsete toitainete jõudmist merevette. Lotman lisas, et kui Taanis ja Saksamaal merevee olukord tasapisi paraneb, siis Eestis on seis vastupidine.

"Meist on saanud tubli teravilja eksportija riik, mis iseenesest pole ju paha, aga kui seda tehakse keskkonna arvelt, siis ilmselt see ei ole ikkagi normaalne. Kindlasti Eesti kogu maailma ära ei toida oma suuruse juures, see on täiesti selge. Nii et lõpuni gaasipedaali, ükskõik mis keskkonnahinnaga, vajutada kindlasti ei tohi," sõnas Lotman.