Pentus-Rosimannus märkis, et sündiva valitsuse ja sõlmitud kokkuleppe maksumuse puhul on võrdlusbaasiks mitte eelmisel aastal tehtud kava, vaid see, kui palju oleks maksumaksjale maksma läinud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsusliit.

"Sündiv valitsuse programm on oluliselt väiksema eelarvemõjuga, kui seda oleks olnud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsus. Ise on nad varasemalt rääkinud minimaalselt miljardist eurost, aga selle koosluse kahe suurema osapoole stiili ja kombeid teades tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et sellel kombol oleks rahaline piiritunne puudunud," kirjutas Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister kirjutas, et räägib justnimelt otsuste mõjust riigieelarvele, sest eelarvet kavandades peab rahandusministeerium arvet pidama eelarvemõju üle. "See arvestab ka tehtavatelt kulutustelt eelarvesse tagasi laekuvate maksudega, ehk on kogumõju," selgitas Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus tõi välja, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni omab eelarvemõju ca 85 miljonit eurot, lapsetoetuse tõus 80 euroni 47,5 miljonit eurot, üksikvanema toetuse tõus 80 euroni seitse miljonit eurot, peretoetuse tõus 600 euroni 70,5 miljonit eurot. Ning alates 2024. aastast toimuva indekseerimisega lisandub aastas praeguse prognoosi järgi kuni kolm kuni viis miljonit eurot.

Pentus-Rosimannus märkis, et kõrghariduse täiendav rahastamine 2022. aastal maksab 10 miljonit eurot, mis koos maksude laekumise arvestusega toob eelarvemõju 7,1 miljonit eurot. Ta lisas, et kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas, näiteks 2023. aastal maksab ca 25 miljonit eurot ning eelarvemõju on 17,6 miljonit eurot.

Pikaajalise hoolduse reform läheb rahandusministri kinnitusel maksma 40 miljonit eurot, eelarvemõju on sellel otsusel 31,5 miljonit eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku maksumus 2023. aastal on täiendavalt 15 miljonit eurot, eelarvemõjuga 10,7 miljonit eurot.

"See kõik on 2023. aastal kokku ca 270 miljonit eurot. Mitte miljard. Või kaks," sõnas Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister lisas, et kõrghariduse ühekordne hädavajaduste katmine kantakse sel aastal valitsuse reservidest.

Pentus-Rosimannus ütles, et praeguses riigieelarve strateegias, mis ei näinud veel ette sedavõrd hullumeelset inflatsiooni ega ka sellega kaasnevat maksulaekumise kasvu, oli 2023. aasta eelarvesse kavandatavateks uute otsuste katteks juba reserveeritud 169 miljonit eurot.

"Selle kasutamine ei too kaasa eelarvetrajektoori halvenemist. Eelarve laekumisi kasvatab lisaks inflatsioonile aga ka kasvav CO2 heitmekvoodi tulu. Võib oodata, et 2022. aastal kasvab CO2 kvootidest laekumine võrreldes kavandatuga üle 100 miljoni euro. Enne, kui keegi nüüd ütleb, et aga siit on ju väljas kogu toimetulekut toetav energiapakett, siis – ei, me ei ole seda välja unustanud, aga selle tarbeks oli valitsuse reservides ja ka CO2 kvoodituludes raha juba kavandatud. Mis tähendab, et tegu ei ole uute, lisanduvate kuludega," rääkis rahandusminister.

Pentus-Rosimannuse sõnul kaetakse elektri puhul kodutarbijatele toetuse kaudu 50 eurot MWh kohta. Gaasi ja kaugkütte puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80 eurot MWh hinnast ületavast osast 80 protsenti.

"Kogu pakett on mõeldud sügis-talviseks olukorraks, kus Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda ja energiahinnad püsivad seetõttu sedavõrd kõrged, et nendega toimetulek muutuks inimestel raskeks. Toetuspakett on kavandatud kuueks kuuks – oktoobrist aprilli alguseni," märkis ta.

"Sel aastal võib elektri tugipaketiks kuluda hinnanguliselt kuni 73 miljonit eurot, gaasi- ja kaugkütte tugipaketiks hinnanguliselt kuni 25 miljonit eurot. Lõplikku mõju mõjutab muidugi nii talvine energiahind kui ka tarbimismahud," lõpetas Pentus-Rosimannus.