Kaitseväe teenistuses on lähtuvalt koosseisutabelist ning vajadusest Eesti riiki esindada 11 kindralit, reservis ja erus 12 kaitseväest lahkunud kindralit ning lisaks kaks piirivalvekindralit, selgub kaitseväe peastaabi esitatud andmetest.

Kaitseväe teenistuses on kindrali auastmes kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem, kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Veiko-Vello Palm, kaitseväe peastaabi ülem, brigaadikindral Enno Mõts.

Mereväe ülem on kommodoor Jüri Saska, õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kaitseväe Akadeemia ülem on brigaadikindral Vahur Karus, Balti Kaitsekolledži ülem on brigaadikindral Ilmar Tamm.

Välismaal on teenistuses kolm kindralit. NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures Belgias Monsis töötab Eesti sõjalise esindajana kindralmajor Meelis Kiili, Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Brüsselis on kindralmajor Indrek Sirel ning Hollandis Brunssumis paikneva NATO Ühendväejuhatuse (JFC Brunssum) staabiülema asetäitja väljaõppe alal on brigaadikindral Artur Tiganik.

Erus ja reservis on 14 kindralit

Peastaabi andmeil on reservis või vanuse tõttu juba erru arvatud 12 kaitseväe ning kaks piirivalve taustaga kindralit.

Kaitseväest on reservi või erru arvatud Riho Terras, Urmas Roosimägi, Alar Laneman, Neeme Väli, Igor Schvede, Peeter Hoppe, Tarmo Kõuts, Ants Laaneots, Teo Krüüner, Valeri Saar, Vello Loemaa, Jaak Tarien.

Praeguseks siseministeeriumi alluvusse toodud piirivalvest on kindrali auastmes erru läinud Harri Hein ja Roland Peets.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt saab koloneli, mereväekapteni või neist kõrgemas auastmes kaadrikaitseväelane olla lepingulises teenistuses kuni 60-aastaseks saamiseni, misjärel ta arvatakse erru.

Tänaseks on surnud kolm taasiseseisvumise ajal Eesti kaitseväes kindraliks tõusnud sõjaväelast: Aleksander Einseln, Johannes Kert ja Märt Tiru.

Erukindralid saavad keskmiselt 2800 euro suurust pensioni

Eestis saab riigilt pensioni 12 brigaadikindrali või sellest kõrgema auastmega reservi arvatud sõjaväelast, nende keskmine pension on 2795 eurot, selgub sotsiaalkindlustusameti esitatud andmetest. Pensioni suurused kõiguvad siiski suures vahemikus, olenevalt sellest, mis ametikohalt kõrge ohvitser reservi läks.

Sotsiaalkindlustusameti teenuse juht Katrin Välling selgitas ERR-ile, et kindrali auastmega inimesed eraldi seaduse alusel pensioni ei saa ning praegu pensioni saavatele kindralitele on pension määratud kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

Kindrali auastmes inimesele, kes ei ole olnud kaitseväe juhataja või peastaabi ülem, kehtivad pensioni saamiseks samad reeglid nagu teistele tegevteenistuses olnutele – mis on üldiselt 20 aastane tegevteenistuse staažinõue ja vanus vähemalt 50 eluaastat.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt võivad reservi arvatud kaitseväelased valida pensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel oleva auastme auastmetasu summa, millest nende pension 20-aastase tööstaaži korral oleks 50 protsenti nimetatud summast.

Samas kehtivad kaitseväe juhatajale ja peastaabi ülemale tegevteenistuspensioni saamiseks erinevad reeglid, mille kohaselt nende väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 75 protsenti tema pensioni suuruse arvestamise aluseks olevast summast.

"Pensioni saamiseks peab inimene olema tegevteenistusest vabastatud, samuti ei tohi pensioni saamise ajal töötada politseiteenistuses. Muudel ametikohtadel töötamise piirangut ei ole," selgitas Välling.