X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Diviisi loomine aitab koordineerida koostööd liitlastega

Veiko-Vello Palm
Veiko-Vello Palm Autor/allikas: mil.ee

Jaanuaris tööd alustava diviisi staabi moodustamine põhineb NATO tippkohtumise otsustel ning selle eesmärk on aidata paremini koordineerida koostööd liitlastega Eesti kaitsmisel.

"Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – ta seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel," ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm ERR-ile.

Diviisi loomise vajadus tuleneb NATO juhtimisahela sõjalisest loogikast. Regiooni, kuhu kuulub ka Eesti, sõjalist tegevust on pandud juhtima korpus, mis vajab enda alluvusse juhtimiselementi ehk diviisi, selgitas Palm. Tema sõnul põhineb diviisi staabi moodustamisega kaasnev Eesti kaitseväe struktuuri täiendamine ja uue struktuurüksusena diviisi loomine juuni lõpus NATO Madridi tippkohtumisel saavutatud kokkuleppel.  

Kindral Palm selgitas, et diviis on taktikalise tasandi üksus, mille eesmärk on vastase ründe tõrjumine ning elimineerimine, hõivatud alade üle kontrolli taastamine ning lahingutegevuse viimine oma territooriumilt väljapoole. Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. NATO struktuuris antakse loodav Eesti diviis korpuse alluvusse.

Kindrali sõnul hakkavad diviisi kuuluma nii Eesti kui liitlasriikide üksused. "Praeguste plaanide kohaselt määratakse Eesti üksustest diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon. Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid," ütles Palm.

Ülejäänud kaitseväe üksused jäävad kaitseväe juhataja käsuahelasse, sest see on neile määratud ülesannete täitmiseks kõige otstarbekam, lisas kindral.

Liitlaste osaluse sisu diviisis on veel lahtine

Ehkki varasemalt on räägitud, et diviisi koosseisu kuuluma hakkava kolmanda brigaadi panevad välja liitlased, jättis Palm lahtiseks, millised liitlaste üksused diviisi kuuluma hakkavad.  

"NATO Madridi tippkohtumisel otsustati oluliselt tugevdada alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut. Lisaks leppisid Eesti ja Ühendkuningriigi peaminister tänavu mais kahepoolselt kokku, et Ühendkuningriik suurendab oma kohalolekut Eestis ning teeb koostööd Eestiga diviisistruktuuri loomisel. Täna on Eesti olulisim sõjaline eesmärk luua diviis, mille staap juhiks nii Eesti ja siin alaliselt paiknevate liitlasriikide relvajõudude maaväe üksusi kui ka kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. See on peamine fookus kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning NATO-s. Täpsemalt milliseid üksuseid, millise struktuuri või võimetega, on veel selgumas," ütles kindralmajor Palm.

"Diviisi loomise protsessi on alustatud ning liitlasriikidega peetakse läbirääkimisi nende panuse osas. Viimane võib hõlmata panustamist diviisistaabi personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks õhutõrje ja kaudtule tagamisel," selgitas ta.

Diviisi staabi loomine uusi kindralikohti ei too

Palm selgitas ka, et praeguseks on koostöös kaitseministeeriumiga ette valmistatud diviisi loomise aluseks olev kaitseväe põhimääruse muudatuse eelnõu, aga kuni selle jõustumiseni on kaitseväe juhataja käskkirjaga moodustatud töögrupp, mis on diviisi staabi tulevane tuumik ning mis tegeleb hetkel diviisi koosseisu, ülesannete, struktuuri ja võimete kirjelduse koostamisega.

Küsimusele, kas diviis staabi moodustamisega lisandub kaitseväe struktuuri uusi kindralikohti, vastas Palm eitavalt.

"Diviisiülema ametikohale nimetamise õigus antakse kaitseministrile. Nimetamise eelduseks on kaitseväe juhataja ettepanek. Täiendavaid kindrali ametikohti diviisi loomine ette ei näe," ütles ta.

Kaitseväe teenistuses on praegu koosseisutabelist ning Eesti riigi esindamise vajadusest lähtuvalt 11 kindralit.

Diviisi staabi suuruseks jääb umbes 100 inimest. Küsimusele, kas see tähendab vajadust täiendava personali värbamiseks, vastas Palm, et kaitsevägi püüab korraldada diviisi loomisega kaasneva ülesannete ümberjaotamise selliselt, et see tekitaks võimalikult vähe probleeme.

Loodava Eesti diviisi staap hakkab praeguste plaanide kohaselt paiknema Tallinnas ning selle töökeelteks saavad olema eesti ja inglise keel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: