"Auastme annab president ja ei ole vist kunagi olnud pretsedenti, et keegi sellest keelduks. Kindlasti ma ka ei teadnud, ega osanud lootagi, et president mulle selle auastme annab. Eeldasin, et lähen kolonelina reservi," ütles Tarien reedel ERR-ile.

Kaitseväe esindaja sõnul tegi kaitseväe juhataja presidendile ettepaneku Tarienile brigaadikindrali auaste anda, kuna tegemist on väärika ohvitseriga, kes seda auastet vääris.

Tarien rääkis, et ta määrati kaitseväes brigaadikindrali auastet eeldavale ametikohale juba 2012. aastal, kui ta sai õhuväe ülemaks, kus ta teenis kuus aastat.

"Kui oli aeg roteeruda siis leidsin, et NATO küberkaitsekeskuse juhtimine oleks väga põnev ja Eesti riigile väga vajalik ülesanne. Seetõttu nõustusin alates 2018. aastast ajutiselt teenima koloneli ametikohal," selgitas ta.

Sellel ametikohal töötamise pikkus on kolm aastat, aga tema ametiaega pikendati aasta võrra, kuid 2022. aastal see ikkagi lõppes ja seetõttu hakkas ta juba 2021. aasta sügisel tegema plaane edasiseks, rääkis Tarien.

"Kaitseväes on 11 kindrali auastmega ametikohta, mitmed neist on maaväe-spetsiifilised, üks on mereväe-spetsiifiline ning õhuväe ülem olen ma juba olnud. Järelejäänud mõned ametikohad on mehitatud. Pean tunnistama, et isegi kui mõni neist kohtadest oleks vaba, peaksin pikalt mõtlema, kas pärast 28 aastat on minus veel piisavalt seda sädet, et kaitseväes jätkata. Kuna ametikohta saadaval ei olnud, siis oli otsus palju lihtsam," tõdes Tarien.

"Ma olen kaitseväele ääretult tänulik nende 28, põnevaid väljakutseid täis ja võimalusterohke aasta eest. Olen saanud teenida koos suurepäraste, tarkade ja motiveeritud inimestega ning koos nendega korda saata asju, mis on oluliselt tugevdanud Eesti julgeolekut," märkis ta.

"Olen 47-aastane ning usun, et suudan alustada uut karjääri veel mõnes muus valdkonnas ja ühiskonda teistmoodi panustada," lisas Tarien.

Ta ütles, et ei tea veel kindlalt, mida tegema hakkab, kuid kindlasti ei kavatse ta minna poliitikasse ning vähetõenäoline on ka, et hiljem naasen kaitseväkke.

"Minu teada ei peaks ka NATO kohaloleku suurendamise raames siin loodava diviisi juhtimiselemendi ja õhukaitse loomisega tekkima Eestisse brigaadikindrali auastmele vastavaid ametikohti. Aga never say never (ära kunagi ütle mitte iial - inglise k.)," lisas Tarien.

Reservkindrali sõnul on ta saanud erasektorist mõningaid huvitavaid pakkumisi, aga ei ole veel nende suhtes otsust teinud.

"Praegu olen rääkinud paari tehnoloogiafirmaga, kes on kaitsevaldkonnaga mingil määral seotud. Aga ma ei sea endale raame ega piire. Minu kindel otsus on jääda Eestisse. Kindlasti oleks väljaspool Eestit suuremaid võimalusi minu kogemust rakendada, aga ma tahan, et minu kolm last kasvaksid üles Eestis," rõhutas ta.

Küsimusele, millal ta otsuse oma järgmise positsiooni kohta teeb, vastas Tarien, et võtab selleks aega.

"Otsustan siis, kui leian selle õige väljakutse, ma väga ei kiirusta. Olen kogu oma tööalase elu olnud kaitseväelane ja võtan natuke aega, et endale väljaspool seda süsteemi peituvad võimalused selgeks teha."  

Tarien ei hakka kohe reservi arvamise järel kaitseväe pensioni saama, kuna ei ole veel 50-aastane.

Kaitsevägi teatas eelmisel nädalal, et arvas juuni lõpus reservi brigaadikindral Jaak Tarieni (47) ja augustis on plaanitud reservi suunduma kindralmajor Meelis Kiili (57) ja brigaadikindral Artur Tiganik (51).