Piimapäeval olid kohal küll ka lehm ja lehmmullikas, kuid lehma asemel lüpsid võistlejad kaks minutit piimamuuseumi lehmataburetti Maalit.

Võistlus oli tänapäevaselt sooülene, sest ühes võistlusklassis võistlesid nii naised kui ka mehed.

Peaauhinna Kohilasse viinud Oivi Kahli sõnul tulid kasuks lapsepõlves omandatud lüpsioskused.

"Esimest korda lüpsin nelja-aastaselt. Laudas oli kahe tissiga lehm ja siis väikese liitrise topsikuga käisime sikutamas kogu aeg," rääkis Kahl, kes lüpsis võitjana piima 0,6 liitrit. Teise koha sai Ereli Laupa (0,51 liitrit), kolmas oli Sirje Vilms (0,46 liitrit) ja neljanda koha sai parima mehena Tauri Tõnismäe (0,45 liitrit).

Teiste seas lõi kaasa ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister, kelle tulemuseks jäi 0,21 liitrit.

Lehmataburetist piima kätte saamine on elusa lehma lüpsmisest märgatavalt erinev. "Tänane oli puine, õigel lehmal on ikka palju elastsemad ja pehmemad need udarad," kirjeldas võitja Oivi Kahl.

"Päris lehm annab ise piima ehk kui juba käe paned udara külge, siis ta juba tahab ise piima ära anda, sest muidu tal on valus, kui ta ei saa piima ära anda," rääkis Eesti Piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk.

Kuke sõnul võib hea lüpsja hääle järgi ära tunda. "Jah, et ikka ämber laulab ja mõnus sirr-sorr peab ka käima," kirjeldas ta.