Põgenike kasutusse antud kaitseväele kuuluvatel majadel pole kasutusluba

Foto: ERR

Tallinnas varem kaitseväe kasutuses olnud majadesse elama paigutatud Ukraina sõjapõgenikega ei ole siiani üürilepingut sõlmitud, sest sotsiaalministeeriumi hinnangul küsib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts nende eest põhjendamatult kõrget üüri. Põgenike üürivaidlus sai uue ootamatu pöörde, kui selgus, et hoonetel puudub kasutusluba.

Aprilli alguses oli Mustamäel asuv kunagine kaitseväele kuuluv kortermaja sagimist täis – vabatahtlike abiga seadsid Ukraina sõjapõgenikud end sisse ja siis lubati neile, et nad saavad seal elada sümboolse üüri eest. Samadel tingimustel kolisid sõjapõgenikud sisse ka Koplis asunud majja.

"Meil oli hästi selge sõnum – me tulime appi, meie mingit tulu sealt teenida ei tahtnud, et kaetakse kinni ainult kommunaalkulud ja meie ei tahtnud sealt teenida sentigi," rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson.

Suur oli ukrainlaste jahmatus, kui juuni lõpus esitas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts sõjapõgenikele üürihinna, mis tundus põhjendamatult liiga kõrge mitte ainult põgenikele, vaid ka sotsiaalministeeriumile. Ajal, mil RKAS ja sotsiaalministeeriumi ametnikud vaidlesid üürisumma suuruse üle, selgus ootamatult, et kuigi mõlemad majad on ehitusregistrisse sisse kantud kui elumajad, puuduvad neil kasutusload.

"Kui mina täna taotleksin oma elumajale kasutamisõiguse, siis ma alles saaksin ta ehitisregistrisse kanda, enne ei kantagi. Aga kaitseministeeriumi valduses olevates majades on see teistmoodi," kommenteeris sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna nõunik Kersti Kase.

"Riigikaitselisel ehitisel vastavalt ehitusseadustiku paragrahv 119 lõige ühele ei ole vaja kasutusluba, ei pea omama kasutusluba. Ja kuna meie oleme jätkuvalt hoonete omanikud ja andisme sotsiaalkindlustusametisse kasutusse, siis kasutusluba ei ole jätkuvalt vajalik," selgitas Tõnisson.

Kui ühed ametnikud leiavad, et kastusloa puudumine ei saa olla takistuseks üürilepingu sõlmisel, siis on ka vastupidine arvamus ja praegu otsitakse õiguslikku alust, et inimesed saaksid neis majades edasi elada.

Kopli ja Mäepealse korterid anti sotsiaalministeeriumile tasuta kasutusse kuni 2023. aasta märtsini ning seal elab ligi 400 inimest.

"Meie näeme, et nendel pindadel inimesed jätkavad elamist, nad on oma pesa sisse seadnud ja et saaksid seal püsivalt asuda, aga seda õiguslikku raami me hetkel ametkondade vahel otsime," ütles Kase.

Riigi Kinnisvara ütles oma kirjalikus vastuses, et "kuivõrd majade puhul, kuhu sõjapõgenikud on hetkel majutatud, ei ole tegemist RKAS-ile kuuluvate hoonetega, ei ole RKAS-ile kohane taoliste riskide võtmine. Riigi Kinnisvara tavapärane praktika lähtuvalt ehitusseadistikust on see, et hooned võetakse kasutusse kasutusloa olemasolul".

Tekkinud üürisegadusel on põgenike jaoks üks positiivne külg ka – kuniks ametnikud päid murravad, milline peaks olema juriidiliselt korrektne üürileping, saavad nad elada üüri ja kommunaalarveid tasumata.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: