Tallinna linn peab läbirääkimisi RKAS-iga, et praegu remonti vajavates vanalinnahoonetes tegutsev VHK saaks enda kasutusse samuti vanalinnas asuva endise maaeluministeeriumi hoone aadressil Lai 39/41.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante ütles ERR-ile, et VHK hooneid ei ole linn senini korda teinud põhjusel, et kool tegutseb mitmel kinnistul ja sellele otsitakse alternatiive, milleks on ilmselgelt Laial tänaval asuv endine maaeluministeeriumi hoone.

"Linnal on plaanis teha vahetustehing. On teatud kinnistud, mille osas on Riigi Kinnisvaral suur huvi, ja meie selge huvi on maaeluministeeriumi endise hoone vastu," tõdes Kante.

Ehkki idee pole uus, on nüüdseks plaaniga sinnamaani jõutud, et teisipäeval said linna ja RKAS-i esindajad kokku, et võimalust Laia tänava kinnistu mõnede linnale kuuluvate kinnistute vastu vahetada arutada.

RKAS-i portfellihalduse osakonna juht Serob Asatrjan sõnas, et võimalikud vahetusobjektid on koostöös linnavalitsusega välja valitud ning neile on tellitud turuväärtuse määramiseks eksperthinnangud.

Äsjasel kohtumisel lepiti kokku, et linn ja RKAS vahetavad hindamisaktid, analüüsivad neid ning jätkavad seejärel läbirääkimisi vahetusse minevate objektide ja tehingutingimuste üle.

"Peame kokkuleppele jõudmist võimalikuks," kinnitas Asatrjan. "Pärast hindamisaktide läbitöötamist jätkame läbirääkimisi. Praeguse kava kohaselt soovime kokkuleppeni jõuda hiljemalt juulis."

Kante sõnul loodab linn selle küsimusega augustis juba volikokku jõuda. Siiski ei tähenda see, et VHK saaks kohe Laiale tänavale kolida, sest hoone pole kohandatud õppetööks ning ilmselgelt on tegu tulevikuperspektiiviga. Praegu teeb koolivõrgukomisjon abilinnapea kinnitusel tööd, et investeeringuid parimal võimalikul viisil sihtida.

"Vaadates VHK täituvust ja pedagoogilist kontseptsiooni, on ilmselgelt vajalik, et kool saaks areneda, nii et me praegu toimetame," sõnas Kante.

RKAS-i portfellihalduse osakonna juht märkis, et pärast kokkuleppe saavutamist tuleb vajalikud tehingud ette valmistada ning vahetustehing võiks lõpule jõuda eeldatavasti tänavu sügisel.

Koolide remondivajadus aastatega üha kasvab

Koolina, kus on mureks olnud talviti liiga külmad ruumid või sooja vee puudumine, tõi Kante lisaks VHK-le välja Auna 6 asunud Tallinna Avatud kooli, kuid see kolib nüüd Karjamaa tänavale.

"Rohkem selliseid, kus oleks külm, mulle ei meenu, aga see ei tähenda, et neid pole. Remondivajadus pigem aastatega kasvab ja siin on suurim küsimus, kas ehitada vähem ja uusi hooneid või rekonstrueerida vanu. Aga selleks peame vastama ka küsimusele, kuidas meie koolivõrk areneb, vaadates demograafilist olukorda," sõnas Kante.

Tema sõnul ei ole praegu ohtu, et mõni kool kinni pannakse, kuid tulevikus tuleb mõnel koolil end näiteks konkreetsele kallakule ümber kujundada või gümnaasiumiaste sulgeda, hetkel on aga kõik need võimalused spekulatiivsed.

Koole, mis remonti vajaks, on Kante sõnul palju ja haridusamet üritab eelarve piirides nende jooksvat remonti korraldada.

"Oleme suurendanud eelarvemahtu kahe miljoni euro võrra käesoleval aastal, et sellele probleemile süsteemselt läheneda," sõnas ta.

Peeter Raudsepa idee kohta, et arhitektuurikonkursside asemel võiks rohkem kasutada standardlahendusi, ütles Kante, et kõik sõltub sellest, mida tahta.

Näiteks praegu ehitatavate Tallinna reaalkooli ja Westholmi gümnaasiumi või projekteerimises oleva Kalamaja põhikooli uue hoone puhul ei oleks standardlahendused võimalikud, samas kui näiteks äsja valminud Loitsu lasteaed on hea näide standardprojekti osas, nagu ka Liikuri lasteaed, mille sarikapidu hiljuti peeti. Need on tüüpprojektid, kuid Kante hinnangul igati asjakohased.

Enam-vähem sama projekti kavatseb linna kasutada tuleval aastal veel vähemalt ühe lasteaia puhul. See annab Kante kinnitusel kindlasti kokkuhoidu nii projekteerimis- kui ka teostusfaasis.

Alushariduse puhul peab abilinnapea hoonete kordategemises lahenduseks ka eraraha kaasamist, eriti uusarenduste juures, kus arendajad on valmis panustama.

"Meil töötab praegu üks konkreetne töörühm selleks, et neid võimalusi kaardistada ja võib-olla me käivitamegi lähiajal sellise koostööprojekti justnimelt lasteaia puhul," lisas Kante.

Sellel aastal saab valmis kaks uut koolihoonet

Selle aasta augustis valmib Tallinnas kaks koolihoonet: Hiiu põhikooli hoone, mille kogueelarve on 13,2 miljonit eurot, ning reaalkooli juurdeehitus, mis läheb maksma 32,25 miljonit eurot.

Tänavu algab ka VHK praeguse hoone katuse rekonstrueerimine, mille eelarveks on Tallinn kinnitanud 1,5 miljonit eurot. Jätkub Kalamaja põhikooli projekteerimine ja selle ehitusprojekt valmib järgmise aasta jaanuariks, hoone eeldatav maksumus on 18,1 miljonit eurot ja projekteerimiseks kulub ligi miljon eurot.

Lisaks on käimas Martsa põhikooli ehk endise Põhjatähe põhikooli uue hoone projekteerimine kahe miljoni euro eest ja selle ehitus läheb maksma eeldatavalt 29,5 miljonit eurot.

Sellel aastal algab ka Nõmme põhikooli projekteerimine, mille eelarve on 900 000 eurot, hoone eeldatav kogumaksumus on 20 miljonit eurot.

Järgmise aasta veebruaris saab valmis huvikeskuse Kullo uus maja kogueelarvega 33,5 miljonit eurot ning sama aasta septembris peaks valmima ka Tallinna Heleni kooli hoone, milleks kulub kokku 16,3 miljonit eurot.

Käimas on ka Westholmi gümnaasiumi juurdeehitus maksumusega 28,8 miljonit eurot ning see peaks valmis saama 2028. aasta augustis.

Teisipäeval võttis Tallinna linnavalitsus vastu Kivimäe põhikooli detailplaneeringu, et luua võimalus rajada koolile uus õppehoone ja spordikompleks.