"Kopli ja Mäepealse tänava majades elas meil kokku umbes sada leibkonda ja nendest 85 leidsid endale üüriturult Harjumaale lahenduse," kirjeldas sotsiaalkindlustusameti kriisreguleerimise osakonna rändetiimi juht Liis Paloots kahte riigi kaitseinvesteeringute keskusele kuuluvasse majja paigutatud Ukraina sõjapõgenike saatust.

"Ja kui me mõtleme ka laeva näitele – kui ma enne tõin välja, et seal on praegu umbes 760 inimest – siis meil on ka teada, et neist umbes 300 on juba olemas ka püsiv lahendus. Ja just nimelt Harjumaal, sealhulgas siis ka Tallinnas ja just üürituru näitel," lisas Paloots.

Tema sõnul on näha, et sügisega võrreldes, kui üüriturg oli keerulisem, on praegu pakkumisi ukrainlaste majutamiseks ka üürileandjatelt tulnud.

Paloots ütles, et Isabellel elab hetkel 762 inimest, kellest umbes 60 protsenti on täisealised tööealised inimesed, lapsi 18 protsenti ning ülejäänud on eakad.

Osa neist inimestest käib tööl, lisas Paloots ja tõi välja, et kui üle-eestiliselt on saabunud ukrainlastest tööhõives 42 protsenti – kas töötamas või töötukassas arvel - , siis laeva puhul võib eeldada umbes sama protsenti. "Ja näeme ka, et inimesed teevad nn tööampse," märkis ta.

"Peab arvestama, et laeval elab inimesi, kellel on kõik dokumendid korda tehtud ja võimalik alustada iseseisvat elu, aga on ka neid, kes hiljuti saabunud," selgitas Paloots.

Tema sõnul käib ka laeval elavatest lastest koolis 89, lasteaias käijate arv pole aga täpselt teada.

Pihlap: Tallinn on keerulises olukorras

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap rääkis siiski, et linn on väga keerulises olukorras.

"Kõigepealt need põgenikud ajutistest majutusasutustest, hotellidest majutati Põhja-Tallinnasse Kopli hoonesse ja Mäepealsesse ning nad said sõnumi, et see on neile pikaajaline majutus, neile anti selline dokument. Nad seadsid oma elu sisse ja teadsid, et nad saavad jääda nendesse majadesse elama – lapsed läksid kooli ja lasteaeda, põgenikud õpivad eesti keelt, käivad keelekursustel. Aga traagiline on see, et ka need, kes toodi laevast Põhja-Tallinnasse, pidid nüüd laeva tagasi kolima."

"Sõda tuleb ootamatult ja selliseid hooneid, kuhu nii suur hulk inimesi panna, ei ole. Õnneks riigi kaitseinvesteeringute keskusel oli kaks sellist maja, kuhu need inimesed majutada. Täna me oleme nad sealt välja tõstnud ja vaatame nüüd, kuhu me nad nüüd laevast paigutame," jätkas Pihlap.

Tema kinnitusel ei ole Tallinnas hooneid, kuhu laevalt välja tõstetavad inimesed majutada.

"Olen rääkinud mitme kinnisvaramaakleriga, et meil oleks vaja Tallinnas leida sada korterit sajale perekonnale, siis sellist võimalust ei ole," tõdes ta. "Esiteks ei ole üüriturg nii suur. Hind, mida need põgenikud on nõus maksma, seab teatud piirid. Aga tõsi on ka see, et kui korterit tahab üürida ukrainlane, kellel on veel ka lapsed, siis ei pruugi ta seda saada," ütles Pihlap.

"Selle loo puhul ongi kurb see, et need inimesed pidid välja kolima kooliaasta ajal, [kuigi] Tallinn palus, et nad saaksid olla oma elukohas õppeaasta lõpuni, sest lapsed käivad Põhja-Tallinna koolides ja lasteaedades, need noored on aktiivsed," lisas linnaosa vanem.

Pihlap ütles ka, et Tallinn tegi riigi kaitseinvesteeringute keskusele ettepaneku saada need majad endale rendile kooliaasta lõpuni või need isegi Tallinnale võõrandada. "Keskus ütles aga, et kuna põgenike probleem langes sotsiaalkindlustusameti sõnul ära, siis nad ei pea seda põhjendatuks. Aga Tallinnal see soov on," rõhutas Pihlap.

Riik: meie majutusele on jäänud alla ühe protsendi saabunud ukrainlastest

Palootsa sõnul on sotsiaalkindlustusametil väljaspool laeva majutatud 50 inimest, nendest kuus on hetkel Saaremaal endises Sõmera hooldekodus. Aga seal on olnud võimalus neil inimestel, kes on ennast Saaremaaga sidunud, sõlmida ka üürilepingud, ütles ta.

"Seal põhimõtteliselt riigil enam rolli ei ole, inimesel on koht, mida ta saab kutsuda oma koduks, sest loomulikult riigi poolt tagatud kõik lühiajalised majutused on olnudki ajutise iseloomuga, hüppelauaks iseseisvasse ellu. Ja kui vaadata, et me oleme viimase aasta jooksul majutanud lühiajaliselt üle 24 000 inimese ja täna on meie majutusel kõigist Ukraina sõjapõgenikest 0,06 protsenti, siis see tähendab, et inimesed on tegelikult endale lahendused leidnud," rääkis Paloots.

Tema sõnul pingutab sotsiaalkindlustusamet koostöös oma partneritega selle nimel, et need ukrainlased, kes soovivad Eestisse jääda, leiaksid endale selle kodu, mida nad päriselt saavad kutsuda enda koduks.

Linn kahtleb

Pihlap jäi siiski eriarvamusele: "Need kaks maja ja see laev ongi näide inimestest, kes ise ei saa hakkama. Seal on invaliide, eakaid inimesi ning emasid lastega. Ja kui vaadata neid inimesi, siis neil ongi keeleprobleem, nad saavad hakkama ainult vene keelega. See ongi neile jäänud barjääriks. Majast kolisidki väga paljud ära, aga asemele tulidki need, kes ei saa ise hakkama."

Seni Tallinki laeval Isabelle elanud Ukraina sõjapõgenikud peavad hiljemalt juunis endale ise üürikodu leidma, kuna Tallinki leping sotsiaalkindlustusametiga lõppeb juunis ja alates juulist prahib Tallink Isabelle Kanada ettevõttele.