Rahandusministeeriumi plaanitav positiivne krediidiregister pakuks laenuandjale ülevaadet potentsiaalse kliendi võlgadest kõikides süsteemiga ühinenud finantsasutustes. Sellisel viisil võiks väheneda lõhkilaenamine.

"Ta hakkaks koguma kõiki kliendi finantskohustusi, mis tähendab seda, et kui me räägime nii-öelda tooteliiniti – eluasemelaenud, erinevad krediitkaardid, tarbimislaenud, väikelaenud –, siis eesmärk oleks ikkagi see, et kõik need krediidiandjad jagaksid oma informatsiooni tervikuna, et ettevõtetel, kes krediiti väljastavad, oleks palju lihtsam teha oma otsuseid, et mitte tarbijaid üle laenata," rääkis Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Register oleks hiidandmebaas, millega loomulikult kaasneks ka andmelekke oht. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul tuleks riskina näha ka pahatahtliku reklaami võimaluste teket.

"Me ei tahaks, et selle registri näol tekiks selline olukord, et pigem hakatakse hoopis inimestele tegema uusi laenupakkumisi, et need samad pangad või laenufirmad vaatavad, et inimesel on nii palju laene, võiksin talle pakkuda midagi juurde," ütles Auväärt.

Samas võiks ministeeriumi hinnangul register langetada intressimäärasid ja kiirendada laenude väljastamist.

Rahandusministeerium plaanib saada seadusliku aluse registri loomiseks valmis järgmise aasta jooksul. Andmevahetusplatvorm võiks valmida aastal 2024.