Viiendikul Eesti inimesest on magistrikraad, sama paljudel vaid põhiharidus

Tänavused parimad koolilõpetajad president Alar Karise vastuvõtul Kadrioru roosiaias
Tänavused parimad koolilõpetajad president Alar Karise vastuvõtul Kadrioru roosiaias Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Värske rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb, seejuures on näiteks magistrikraad viiendikul inimestest. Viiendikul eestimaalastest on aga vaid põhiharidus või sellest veel vähem koolitarkust, ent nende osakaal võrreldes varasemaga väheneb.

43 protsendil üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeimaks haridustasemeks keskharidus ja 37 protsendil kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20 protsenti Eesti elanikest, ütles statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug.

"On loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada."

Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust 40 protsendi ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani.

Viiendik rahvastikust on magistrikraadiga

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub veel, et 21,4 protsendil Eesti rahvastikust vanuses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4 protsendil on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2 protsendil) üldkeskharidus.

Bakalaureusekraadiga on 13 protsenti rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10 protsenti. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju inimesi, kelle haridustee on piirdunud algharidusega (1,1 protsenti ehk 7752 inimest), kui neid, kes on omandanud doktorikraadi (1 protsent ehk 6805 inimest).

Kõrgharidusega inimesi on rohkem linnades

Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus 49 protsenti vanusegrupist 25–64 on kõrgharidusega. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47 protsendil ja maapiirkondades 30 protsendil rahvastikust.

Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25–64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harjumaal ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1 protsenti. Suhteliselt kõige vähem on kõrgharidusega inimesi Järva- (25,5 protsenti) ja Jõgevamaal (27 protsenti).

Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste kaupa, paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaste kõrghariduse määr on tervelt 62,5 protsenti.

"Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38 protsenti. Samas, kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on 4 protsendil inimestest. Eesti keskmine on seejuures üks protsent," selgitas Aug.

Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem haridustase kui Eesti emakeelega inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul.

"Kui võrrelda eelmiste loendustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega inimesi lausa 35 protsendi võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele," märkis Aug.

Statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: