Mälestusmärgi teisaldamist alustati esmaspäeva hommikul kell 8. Praeguseks on mälestusmärk ära viidud ja hakatud haudu lahti kaevama. Kui kaua haudade lahtikaevamine aega võtab, on raske prognoosida, tõenäoliselt tehakse seda esmaspäeval ja teisipäeval.

ERR-ile teadaolevalt maetakse säilmed ümber Uulu kalmistule, kuhu viiakse ka monument. Mälestusmärki ja säilmeid hoitakse enne kalmistule ümbermatmist sobivas turvalises kohas. Uulu kalmistule ümbermatmine ei pruugi toimuda sel nädalal.

Pärnu Vanapargis püstitati nõukogude okupatsiooni aastatel monument, mis on pühendatud "1905, 1917, 1924 ja 1941-1944 ajaloolistes sündmustes hukkunud isikutele".

Monument on muuhulgas püstitatud iseseisva Eesti riigi kukutajatele – 1924. aasta riigipöördekatses osalejatele. Üksnes Teises maailmasõjas langenute mälestamiseks püstitatud mälestusmärk asub Pärnus Alevi kalmistul, seal on nõukogude poolel võidelnute lähedased käinud lilli viimas. Vanapargi mälestusmärgi juurde maetud on nõukogude ajal sellesse kohta ümber maetud.

Ebasobivas kohas sõjahaua ümbermatmise algatajaks oli Pärnu linnavalitsus, kes pöördus kaitseministeeriumi/sõjahaudade komisjoni poole ettepanekuga sõjahaua ümbermatmiseks.

Ettepanekuid mälestusmärgi ja sõjahaua sobivamasse kohta ümbermatmiseks on Pärnu linnavalitsus ja linnakodanikud teinud varemgi, tänavu tegi sõjahaudade komisjon kaitseministrile ettepaneku ebasobivasse kohta maetud säilmete ümbermatmiseks. Kaitseminister tegi ümbermatmise korraldamise ülesandeks Eesti Sõjamuuseumile, kellel on olemas vajalik kogemus ja oskusteave.

Linnavalitsuse teatel on langenute säilmetele kalmistu palju sobivam koht kui haljasala. Ümbermatmisel koheldakse säilmeid väärikalt, arvestades langenute usulist ja kultuurilist kuuluvust.

Enne ümbermatmise algust luges EAÕK ülespreester Ardalion Keskküla langenute mälestamiseks palve.

Võimalike maetute arv on praegu veel teadmata, kuid väljakaevamiste käigus selgub, kas ja kui palju inimesi on sinna tegelikult maetud.

Sõjamuuseumi andmetel on taoliste sekundaarsete matmispaikade andmestik enamasti võltsing, sest aastakümnete jooksul jätkasid sõjakomissariaadid selliste matmispaikade dokumentidesse fiktiivsete nimede lisamist, millel mingit reaalset puutumust kohaga polnud. Kuna punaarmees olid 1942. aastast varustusest likvideeritud ka isikutuvastusmedaljonid, siis laipade tuvastamine hilisemalt oli ja on väga problemaatiline ning tõenäoliselt ei ole langenute isikuid võimalik tuvastada.