Tartu ülikoolis kunstiajalugu õppiv Renata on üks nendest, kes ei saa võib-olla järgmise aasta kevadel siin ülikooli lõpetada

"Sellepärast, et ma käisin Erasmuse programmiga välismaal, ma ei saanud neid õppeaineid sellel aastal võtta. Järgmisel aastal, kui mul viisat pole, ma ka ei saa neid võtta. Ja nüüd tundub nii, et ma ei saagi ülikooli lõpetada," rääkis ta.

Renata on võtnud ühendust nii ülikooliga kui ka õiguskantsleriga, et leida võimalusi, kuidas õppimist jätkata.

Tartu ülikooli vene ja slaavi filoloogia tudengi Anastassia ainuke võimalus on lõpetada õpingud kiiremini kui muidu.

"Ainuke võimalus, mida mulle hetkel pakutakse, on see, et olla siin Eestis 270 päeva ja lõpetada ülikool selle ajaga. Aga sellel perioodil ma ei saa riigist kuhugi välja minna ja pean olema Eestis. Teise semestri pean ka kuidagi kokku suruma ning lõputöö jaoks on väga vähe aega," selgitas ta.

Eesti Üliõpilaskondade Liit soovib, et valitsus teeks määrusesse erandid nende tudengite kohta, kes juba praegu Eestis õpivad.

"Tegelikkuses meie näeme, et see on hetkel pisut ülereageerimine. Me võiksime tegelikkuses lasta neil oma õpingud Eestis lõpetada ja siis, kui endiselt konflikt püsib ja muid variante ei ole, siis paluda neil kodumaale naasta," ütles liidu juht Marcus Ehasoo.

"Minu veendumus välisministrina on, et ma ei pea eraldi nende erandite konstrueerimist mõistlikuks. Erandite sisseehitamine on tegelikult märk sellest, et meie hoiak nendes küsimustes, eesmärk, mida me soovime nende piirangutega saavutada, ei ole järjekestev," rääkis välisminister Urmas Reinsalu.

Üliõpilaskondade liidu juhi sõnul peavad sel juhul sajad tudengid Eestist lahkuma. Ülikoolid otsivad lahendusi, kuidas üliõpilased saaksid siiski õppimist jätkata ja üheks variandiks on õppetöö kolimine veebi. See aga ei anna kindlustunnet, et õpingud tegelikult ka lõpetatud saavad.