Eesti likviidsusreserv kahanes poole aastaga 2,4 miljoni euro võrra

Raha.
Raha. Autor/allikas: Alexandr Podvalny/Pixabay

Eesti likviidsusreservi mahu turuväärtus vähenes poole aastaga ligi 2,4 miljoni euro võrra, ministeerium selgitab seda riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimisega.

30. juuni seisuga oli rahandusministeeriumi reservi maht turuväärtuses ligi 1,7 miljardit eurot, aasta algusest on see vähenenud 2 349 756 euro võrra. Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Siiri Suutre sõnul on see langenud riigi ja riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimise tagajärjel.

"Riigiasutused ja riigikassas oma raha hoidvad sotsiaalkindlustusfondid, riigi asutatud sihtasutused ja pensionikeskus peavad saama igal ajal teha väljamakseid oma eelarvelimiidi või rahajäägi ulatuses," selgitas ERR-ile ministeerium.

Sujuvaks toimimiseks on riigikassal kontod suuremates pankades, suurem osa laekumistest ja maksetest toimuvad pangasiseselt. Suutre sõnul on pankadevaheliste ülekannete arv minimaalne.

Suurima osakaalu investeeringutest moodustasid Eesti Pank kuue protsendiga, Luminor Bank AS 20 protsendiga, OP Corporate Bank PLC Eesti filiaal 19 protsendiga, AS SEB Pank ja Swedbank AS 18 protsendiga.

Rahandusministeeriumi aruandes seisab, et pankade hoiuste protsent on null, sisuliselt seisis raha lihtsalt arvel.

Suutre põhjendas seda sellega, et lähtuvalt likviidsusreservi ülesannetest ei ole tulu teenimine peamine. "Likviidsusreservi paigutused on lühiajalise perspektiiviga, et tagada riigieelarve kulude piisav teenindamine. Negatiivses intressikeskkonnas ei ole olnud võimalik hoiustelt ega arvelduskonto jääkidelt positiivse intressi teenimine," sõnas ta.

Likviidsusreservi aruandest selgub, et aasta algusest juuni lõpuni oli reservi tulusus aasta baasil 1,03 protsenti.

"Alates ECB intresside tõstmisest selle aasta juuli lõpus, on arvelduskontode intressid null protsenti," ütles ministeerium.

Valitsuse likviidsusreservide ülesandeks on kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine ja riskipuhvri tagamine ootamatuteks olukordadeks riigis.

Riigi võlakohustusi on selle aasta tähtajaga kirjas kolm, 500 miljoni ulatuses. Kõik võlakirjad on märgitud likviidsuse tagamiseks. Valitsuse antud laenude ja laenugarantiide jäägid on 2022. aasta seisuga 72,4 miljonit eurot.

Töötukassa reservfond

Töötukassa kommunikatsioonijuhi Annika Koppeli sõnul oli enne koroona algust töötukassa reservfond 838,1 miljonit eurot. Praegu on selle suurus 500 miljonit eurot.

Suurim osa reservist kulus koroonakriisis makstud erakorralistele toetustele, mida maksti välja kolmel korral. "Kokku maksti ligi 370 miljonit eurot enam kui 200 000 töötajale," sõnas Koppel.

Aastatel 2020–2021 kasvas koondamiste ja pankrottide arv Eestis, mille tõttu oli rohkem töötuskindlustushüvitise saajaid, selgitas ERR-ile töötukassa.

Varem tegelesid töötukassa raha paigutamisega välispartnerid, alates 2012. aastast on töötukassa reservid valitsuse likviidsusreservis.

Likviidsusreservis on hoiul keskvalitsuse, haige- ja töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu toetusteks ettemakstud raha.

Koppel sõnas, et töötukassa saab intressitulu sellel määral, kui palju likviidsusreservil õnnestub teenida, tingimusel, et tootlus alla nulli ei lange.

"Töötukassale on oluline, et meil on alati võimalus oma vahendeid kasutada, kui selleks on vajadus. Ja nii on see alati ka toiminud," ütles ta.

Haigekassa reservfond

Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peeki sõnul on haigekassa reservide maht esimese poolaasta seisuga kokku 449 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga olid reservid kokku 391,9 miljonit eurot.

Reservide arvelt on haigekassa sel aastal rahastanud Covid-19 lisakulusid. "Peamised kulud on olnud haiglate ja kiirabi valmisolekutasud, ravi lisakulud ning ületunnid," ütles Peek ERR-ile.

Haigekassa reservid koosnevad kolmest osast: reservkapital, riskireserv ja eelnevate perioodide jaotamata tulem.

"Erakorraliselt oleme reservkapitali eelmisel ja sellel aastal kasutanud Covid-19 seotud lisakulude katmiseks," sõnas Peek.  Selle kasutamiseks küsiti nõusolekut haigekassa nõukogult.

Haigekassal on rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiuleping, mille alusel saadakse riigi kontsernikontol hoitava raha jäägilt intressi, selle suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega.

"Tulusus sõltub perioodi jooksul võlakirjaturu hinnaliikumisi mõjutanud sündmustest ja lühiajalise deposiidi intressimääradest," lausus Peek.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: