Rästikult hammustada saanud pealinlane süüdistab niitmata roheala

Foto: Tiit Lõugas/minupilt.err.ee

Tallinnas rästikult hammustada saanud pealinlane leiab, et linn on jätnud üha rohkem rohealasid elumajade läheduses niitmata ja see on sinna meelitanud ka uusi soovimatuid naabreid. Kristiine linnaosa vanem ütles, et väidetav rästiku elukoht kontrollitakse lähemal ajal üle ja kui mürkmadusid tõesti leitakse, siis viiakse nad sealt ära.

Loodusliku liigirikkuse suurendamiseks on Tallinn aasta-aastalt üha enam rohealasid niitmata jätnud. Üks selline koht asub Mustamäe ja Kristiine linnaosa vahel. Koeraga jalutanud Juliat hammustas seal rästik.

"Parkisin oma auto ja läksin koertega välja jalutama. Seal oli vaevalt kaks rajakest, tahes-tahtmata astud talle peale. Nüüd olen tossudes, aga siis olid mul suvised jalanõud ja astusin jalaga peale. Madu hammustas," rääkis Julia.

Kuigi Julia ei saanud alguses täpselt aru, mis juhtus, hakkas tema enesetunne halvenema.

"Mul tõusis kohe palavik, sõna otseses mõttes paari tunniga. Tundsin end halvasti, aga alles teisel päeval hakkas jalg paistetama. See oli nii halb, aga ma ei saanud kohe aru ja hiljem alles nägin hammustust, kui põletik välja lõi," lausus Julia.

Järgmisel päeval haiglasse pöördudes ütlesid arstid, et sümptomid viitavad rästikuhammustusele ja hammustusjäljed on siiani visad kaduma. Julia leiab, et rohealasid peaks ikkagi rohkem niitma, et roomajaid mitte inimeste lähedusse meelitada.

Kristiine linnaosa vanema Jaanus Riibe sõnul vajab probleem kiiret lahendamist ning ala otsitakse läbi hiljemalt esmaspäeva hommikul.

"Kui me midagi leiame, siis peame nõu kindlasti Tallinna loomaaiaga, et need rästikud sealt metsa toimetada. Kuigi me ei saa kogu loodust linnast eemal hoida, siis minu meelest on päris selge, et mürgised maod kindlasti linnakeskkonda ei saa jääda," ütles Riibe.

Kevadel teatasid linlased rästikute kohtamisest Pae pargis ja üle Eesti antakse rästikuhammustustest teada umbes sajal korral aastas.

Mürgihammustuse korral tuleks minna võimalikult kiiresti arsti juurde.

"Rästikuhammustuse puhul kõige kriitilisemad on kaks esimest tundi. Selle aja jooksul peab inimene jõudma arsti juurde, kui on tarvis antidooti. Seda on küll ülimalt harva tarvis. Just allergilistel inimestel tõsiste reaktsioonide puhul, siis on kahe tunni jooksul tarvis antidoot ka manustada," lausus terviseameti mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder.

Täpsemat infot rästiku hammustuse kohta saab mürgistusteabekeskuse kodulehelt 16662.ee. Ise madusid puutuma minna ei tohiks, rästikud on looduskaitse all ja nende eemaldamiseks võib pöörduda kohaliku omavalitsuse või loomakaitse liidu poole.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: