"Kvaliteetne arstiabi ei tohi olla ainult suurlinnade luksus, mistõttu motiveerime noori arste võtma vastu tööd ka teistes Eesti piirkondades," ütles Peterson.

Perearstidele hakkavad saama lähtetoetust senisest kolm korda suurema summa ulatuses ehk kuni 45 000 eurot ning teised eriarstid senisest kaks korda suuremas summas ehk kuni 30 000 eurot.

Lähtetoetust saab taotleda eriarst, sealhulgas perearst, ühe aasta jooksul tööle asumisest, kui tal on residentuuri lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat. Samas lubab määrus anda toetust ka hiljem kui viie aasta jooksul eriala lõpetamisest, kui see on vajalik piirkonnas arstiabi tagamiseks.

MTÜ Eesti Noored Perearstid juhatuse liikme dr Anu Parvelo sõnul on perearstide puudus suur üle kogu Eesti ja kõige valusamalt on defitsiit tunda väiksemates maapiirkondades. "Lähtetoetuse tõstmine võimaldab seda puudust leevendada ja pakkuda veel üht lisameedet, millega kohalikud omavalitsused saavad noori perearste maapiirkonda meelitada," ütles Parvelo.

Perearst võib taotleda toetust, kui ta võtab endale nimistu, mille teeninduspiirkond asub väljaspool Tallinna ja Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid valdasid. Eriarst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub tööle väljaspool Tallinna või Tartut asuvas haiglavõrgu arengukava haiglas (või mitmes haiglas) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas.

Kuni 2025. aasta lõpuni lähtub riik lähtetoetuste määramisel 2017. aasta 30. juunini kehtinud haldusjaotusest.