Ilmar Tomusk: volikogu liikmete riigikeele oskus tuleks seadusega sätestada
Sel nädalal toimunud Narva linnavolikogu istung, kus arutati tank-monumendi äraviimist, käis valdavalt vene keeles. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul ei ole üheselt mõistetav, kuidas saaksid riigikeelt mitteoskavad kodanikud poliitikas osaleda.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 41 lg 2 sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Linnavolikogu istungi eestikeelne toimumine eeldab, et volikogusse valitud inimesed valdavad eesti keelt, ütles Tomusk ERR-ile.
1996. aastal oli volikoguliikmete keelenõue kehtestatud keeleseaduse alusel, hiljem viidi see kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse.
"Riigikogu tühistas 2001. aasta 21. novembril keelenõude ning alates sellest ajast ei nõuta volikoguliikmetelt eesti keele oskust. Sellest, kuidas peaksid eesti keelt mitteoskavad poliitikud hakkama saama volikogu eestikeelse tööga, mina aru ei saa," nentis keeleameti peadirektor.
Sedasi on ka Narvas läinud, et vahel on volikogu istungid ainult vene keeles.
Tomusk lisas, et keeleamet on volikogu istungitel ka kohal käinud ning sellisel juhul on istungeid tõlgitud.
"On olnud ka selline praktika, et enne ametlikku eestikeelset koosolekut, kus mitte midagi ei otsustata, vaid ainult vormistatakse, toimub mitteametlik venekeelne koosolek, kus asjad kõikidele arusaadavas keeles läbi arutatakse," sõnas Tomusk.
Peadirektor näeb sellistest olukordades vastuolu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vahel.
Tomusk ütles, et üks võimalik lahendus oleks saadikukandidaatide keeleoskuse nõue valimisseaduses taastada.
"See, kes laseb end volikokku valida, peab kinnitama, et ta oskab eesti keelt parasjagu nii palju, et suudab õigusaktidest aru saada ning kohalikus poliitikas riigikeeles kaasa rääkida. Ma ei saa aru, kuidas saab inimene Eestis poliitikas osaleda, kui ta ei oska riigikeelt. Aga näib, et see on siiski võimalik," nentis Tomusk.
Ta lisas, et olukorra normaliseerimisele aitaks kaasa, kui seaduses oleks nõue, et poliitikud peavad hakkama tõendama enda eesti keele oskust.
"Keeleameti trahv ei pane volikogu liikmeid õppima eesti keelt, pealegi veel olukorras, kus seadus neilt eesti keele oskust ei nõua. Mina arvan, et järelevalve ja trahvidega ei ole võimalik kompenseerida puudujääke seadustes ning lahendada nendes olevaid vastuolusid," rääkis Tomusk.
