Kirjutades tänapäevasest Narvast, ei saa kuidagi ümber minna Kurt Vonneguti teoses "Tapamaja, korpus viis" toodud sõnadest: "Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel vahet teha."

Loomulikult on absoluutne kriteerium igasuguste punamonumentide likvideerimine, kuid see ei ole peamine. Tähtsam on luua tingimused, et narvakate elatustase tõuseks, et nad tunnetaksid läbi oma identiteedi end osana Eesti riigist.

Inimkond on oma eksistentsi algusest peale tõmmanud piire enda ja ülejäänud tajutava maailma vahele. Piire on inimesed tajunud meeste ja naiste, noorte ja vanade, vaimsete koolkondade, religioonide, rasside, kultuuride ja elamiseks erinevate klimaatiliste tingimuste vahel, kusjuures ajas piirjooned hägustuvad, muutuvad ning ka kaovad.

Inimestele ja nende gruppidele on antud võime määratleda, mis nende arvates on vale ja mis õige, mis on minu või minu grupi (hõimu, rahvuse, riigi, impeeriumi) poolelt vaadatuna tulevikku suunatult õige. See väljendub näiteks Ukraina toimuvas sõjas, aga ka Narva linna pikas ajaloos.

Inimkonna ühiskondlik evolutsioon tõi kaasa inimeste grupeerumise linnadesse, riikidesse ja impeeriumitesse. Linnad tekkisid peaasjalikult kaubateede äärde. Kuna kaubad liikusid peamiselt piki jõgesid ja meritsi, leiame palju praegusi linnu jõesuudmetes. Nii sai alguse ka Narva lugu. Narva jõgi on juba ammu olnud üks kaubatee osa Skandinaaviast Euroopani välja. Taanlased, rootslased, eestlased ja venelased on tapelnud Narva eest.

Aga oluline on, et Narvast on kujunenud piirilinn kahe maailmavaate vahel, kahe väärtusruumi vahel, ühelt poolt läänekristluse ja teiselt poolt bütsantsliku-mongoliidse mõtlemisviisi vahel. Praeguste kriiside kuhjumise ajastus on meie julgeolekule ja majandusele ülioluline, kuidas me suudame Narvat integreerida meie ühtsesse majandus- ja poliitilisesse ellu.

Narva rahvastiku piirjooned on drastiliselt muutunud, kui eelmise sajandi alul oli Narvas üle poole elanikest eestlased ja enne Teist maailmasõda kaks kolmandikku, siis Nõukogude okupatsiooni lõppedes elas Narvas üksnes mõni protsent eestlasi. Nii et olles ise piirilinn, on piirid nihkunud ka Narva enda sees. 2000. aastal oli Narvas elanikke umbes 83 000, nüüd on see arv kahanenud ca 54 000 peale.

Visioonis võiksime väita, et piirilinnast Narvast peab aastaks 2035 saama arenenud kaubandus-, tööstus- ja raudteelinn, kus on taastatud kesklinn, rohelised vööndid ning erinevatele liiklejatele välja arendatud teed. Narvast on saanud selleks ajaks ka Euroopa Liidu nii materiaalselt kui ka vaimselt kaitstud piirilinn. Targalt kahandatud linnaruumis elab umbes 50 000 inimest.

Aga kuidas seda saavutada? Selles täidavad olulist rolli narvakate valitud linnavolikogu ja igapäevaselt toimetav linnavalitsus, mille olemus, moodsama sõnaga missioon, on luua elanikele toimetulekuks ja heaoluks parimad eeldused, kasvatades linna konkurentsivõimet ja kestlikkust avatud valitsemise põhimõtetest lähtuvalt ehk lihtsamalt teenindada linna elanikke oma kompetentsuse raames. Need põhimõtted on Eesti omavalitsuste juhtimise tavade järgi sätestatud arengukavades, eelarvestrateegiates, üldplaneeringutes ja aastaeelarvetes.

Arvestades Narva senist arenemisloogikat, võiksime Narva strateegiliste eesmärkidena tuua esile:

1.     linna kui ühtse tasakaalus organismi loomine ja edasiarendamine;
2.     elamisväärse ja kvaliteetse elukeskkonna loomine;
3.     taotlus suuremate õiguste andmiseks omavalitsustele;
4.     linna elanike elatustaseme tõstmine.

Linna juhtimisstruktuur peab olema loogiline, kus on elanikke otseselt teenindavad plokid, nagu sotsiaal-, haridus-, kultuuri-, linnamajandus-, linnahoolduse- ja planeerimise teenistused, mida omakorda teenindavad finants- ja personaliametkonnad ning linnakantselei.

Tulevikku suunatult tuleb motiveerida töötajaid, sealhulgas anda neile täiendkoolitust. Linna finantsjuhtimine peab rajanema kolmele vaalale: tekkepõhisele eelarvele, kassapõhilisele rahavoogude prognoosile ja aruandele ning linna finantsseisundit kajastavale bilansile. Finantsaruanded esitatakse erinevate üldistustasemetega kihtide avalikkusele, volikogule, linnavalitsusele ja kulu-tulujuhtidele vastavalt nende otsustus- ja üldistustasanditele.

Statistikaameti järgi oli käesoleva aasta esimeses kvartalis Ida-Virumaal keskmine palk 1204 eurot, Harjumaal seevastu 1805, Eesti keskmine oli 1576.

Praegusele turumajandusfaasile iseloomulik kapitali kontsentratsioon, varaline diferentseerumine piirkonniti ja erinevate ühiskonnakihtide vahel ning vaesumise süvenemine, lisaks meil üle 20-protsendiline inflatsioon, ei loo narvakatele just erilist positiivset perspektiivitunnetust.

Ukraina toimuva sõja ning Venemaa imperialistlikele ambitsioonide tõttu suletakse järk-järgult Venemaa ja Eesti piir, mis minimiseerib piirikaubandust. Muidugi võib narvakate jaoks ju lohutuseks olla küll Vene madalam elatustase, kuid Narva kui Eesti osa peaks võrdlema ikkagi Eesti keskmisega.

Väga tähtis on, et Narva voolaks rohkem tarka raha, sealhulgas investeeringuid teedesse, virtuaalsetesse ühendustesse, ehitistesse, linnaruumi laiemalt. Alles siis võime rääkida mingistki julgeolekugarantiidest kultuurilise ja keelelise lõimumise kõrval.

Eestis on populaarseks muutunud palvetamise komme teatud negatiivsete sündmuste, näiteks külma talve, vältimiseks. Palvetagem siis, et Eestis, sealhulgas Narvas ei tekiks stagflatsiooni, mis majandusseisaku ja inflatsiooni juures tähendab ka töötuse määra järsku tõusu. Viimast on Narvale kõige vähem vaja.