Mihhail Gorbatšovi meenutatakse välismaal Külma sõja lõpetajana

{{1661922660000 | amCalendar}}

Teisipäeval surnud Mihhail Gorbatšov üritas aktiivselt Nõukogude Liitu sisemiselt reformida ning samas arendada suhteid lääneriikidega. Gorbatšov sõlmis USA-ga tuumarelvade vähendamise kokkulepe, mida tunnustas ka Joe Biden.

Põhiliselt tuntakse Gorbatšovi Nõukogude Liidu sees avalikustamispoliitika (Glasnost) ja reformide (Perestroika) eestvedajana.

Välismaal meenutatakse Gorbatšovi olulist rolli Külma sõja suhteliselt rahumeelses lõpus ning tuumarelvade arsenali vähendamise kokkuleppes USA-ga.

Endise Nõukogude Liidu juhi rolli USA ja Nõukogude Liidu tuumaarsenali vähendamises tunnustas ka USA praegune president Joe Biden.

Gorbatšov sõlmis Nõukogude Liidu nimel 1987. aastal USA-ga keskmaa tuumarelvade lepingu (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty - INF), millega keelustati maapealsed ballistilised raketid ja tiibraketid, mille laskeulatus on vahemikus 500–5500 kilomeetrit

ÜRO peasekretäri Antonio Gueterrese sõnul tegi Gorbatšov kõikidest teistest kõige enam tööd, et Külm sõda lääneriikide ja Nõukogude bloki vahel lõppeks.

Endise USA välisministri James Bakeri sõnul mängis Gorbatšov Külma sõja rahumeelses lõpus võtmerolli, kuna ta otsustas mitte kasutada sõjalist jõudu Nõukogude impeeriumi kooshoidmisel.

Gorbatšovi ajal tegi Nõukogude Liit 1987. aastal otsuse lõpetada sõda Afganistanis.

Hiljem on Venemaa sees mitmeid Gorbatšovi otsuseid ja algatusi tugevalt kritiseeritud. 2019. aastal kaalus Venemaa Afganistanist lahkumise aastapäeval selle sõja õigustamist.

Gorbatšov ütles Nõukogude Liidu lõpu 25. aastapäeval antud intervjuus, et tunnistab oma rolli selle lagunemises, kuid kinnitas, et tema võitles liidu eest lõpuni.

Gorbatšovi pärand on vastuoluline mitmes endises Nõukogude Liidu okupeeritud riigis.

Näiteks Leedu prokuratuur süüdistas 2017. aastal endist Nõukogude Liidu riigijuhti, et Gorbatšov Nõukogude presidendina võis teada, kuid eiras teadlikult teavet, millest ilmnes, et tema alluvad kavatsevad sooritada sõjakuritegusid ning ei teinud midagi selle takistamiseks.

1991. aasta 13. jaanuaril tegi Nõukogude juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim. Nõukogude vägede katsel hõivata Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 inimest ja sai raskelt haavata veel 31 inimest. Gorbatšov eitas oma sidet Vilniuse sündmustega.

Endine Nõukogude Liidu riigipea on ka peale ameti lõppu kommenteerinud geopoliitilisi arenguid. Näiteks 2014. aastal kinnitas Gorbatšov, et NATO ei andnud lubadust mitte laieneda ida suunas, nagu väidavad Venemaa poliitikud ja massiteabevahendid.

Mihhail Gorbatšov õigustas samas Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, mistõttu kehtestas Ukraina Gorbatšovile viieaastase sisenemiskeelu 2016. aastal.

Gorbatšov sündis 2 . märtsil 1931. aastal. Ta oli aastatel 1985–1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku partei Keskkomitee peasekretär, 1988–1990 NSV Liidu Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 Nõukogude Liidu president.

Mihhail Gorbatšov suri teisipäeval 91-aastasena.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: