Afganistanist lahkumise aastapäeval kaalub Venemaa selle sõja õigustamist
Käesoleval nädalal möödus 30 aastat päevast, mil Nõukogude Liidu väed lahkusid Afganistanist, kus oli sõditud 1979. aastast saadik. Samal ajal aga ootab Venemaa riigiduumas menetlemist eelnõu, millega tühistataks Nõukogude Liidu lõpuperioodil tehtud ametlik hukkamõistev hinnang Moskva tegevusele Afganistanis.
Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei poolt tehtud ettepaneku kohaselt tuleks teha avaldus ning vaadata ümber Afganistani sündmustele antud hinnang, mille tegi 1989. aasta detsembris NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Selle perestroikaperioodil tehtud hinnangu kohaselt väärib Nõukogude Liidu sissetung Afganistani poliitilist ja moraalset hukkamõistu. (Samal ajal tunnistati ka näiteks Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need hukka - Toim.)
Kommunistide poolt tehtud ettepanekut on toetanud ka võimupartei ehk Ühtse Venemaa kontrolli all olev duuma riigikaitsekomitee. Toetust põhjendati muuhulgas sellega, et asjaolud, mis tingisid Nõukogude vägede saatmise Afganistani, olevat samad, mis tõid tänapäeval kaasa vajaduse saata Vene väed Süüriasse. Seda arvamust kordas hiljuti ka komitee aseesimees Aleksandr Šerin, kes üritas hukkamõistu tühistamissoovi põhjendada ka argumendiga, et "meie ülesandeid täitvate sõdurite hukka mõistmine on reeturlik".
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on algatuse kohta märkinud, et see teema pole päevakajaliste küsimuste hulgas ehk sisuliselt jättis ta kommenteeri andmata. President Vladimir Putin on varem, 2015. aasta veebruaris Nõukogude-Afganistani sõja kohta öelnud, et selle käigus tehti palju vigu, kuid vägede Afganistani saatmise tingisid ka "reaalsed ohud".
Hetkel pole riigiduuma selle ettepaneku asjus veel lõplikku otsust teinud, kuid samas pole seda ka päevakorrast maha võetud.
Nõukogude Liidu viimane riigijuht Mihhail Gorbatšov on ettepanekut kritiseerinud ja nimetanud seda "vastuvõetamatuks ja vastutustundetuks".
"Kuidas saab eitada, et see otsus (väed Afganistani viia - Toim.) võeti vastu kitsa ringi poolt, konstitutsiooni eirates, sõjaväe juhtkonda ja eksperte eirates? Tõi see kaasa midagi muud kui massilist inimeste hukkumist? Mida muud kui seda, et tuhanded pered kaotasid poegi, isasid, vendi? See amoraalne initsiatiiv tuleb otsustavalt tagasi lükata. Ma leian, et oma sõna tuleks öelda ka riigi juhtkonnal," leidis Gorbatšov RIA Novostile antud intervjuus.
Pikemalt on ettepanekust kunagine hukkamõistev seisukoht ümber vaadata ja selle laiemast kontekstist kirjutanud näiteks Novaja Gazeta artiklites "Sõjapartei soovib revanši" ja "Hullem kui kuritegu".
Toimetaja: Laur Viirand